WSJ: Ameerika riskib «Evergrande’i hetkega»

Lõpetamata kortermaja kompleksis Evergrande Oasis 2021. aasta 16. septembril Luoyangis. Foto: CARLOS GARCIA RAWLINS / REUTERS

Globaalinvestoreil oli ebamugav moment nädala hakul – kui hilinenult muretseda taibati, et Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande Groupi finantsfiasko äkki väljapoole riigi piire võib valguda. Pärast Dow Jonesi tööstuskeskmise ühepäevast kukkumist said nad oma rahutusest üle – kuid üksnes seetõttu, et enamik vaatlejaid seda situatsiooni sootuks vale nurga alt vaatab.

Küsimus pole selles, kas ühe Hiina firma võlapommi lõhkemise killud ka väljamaale lendavad. Ei lenda. Lõhkamine leiaks aset Hiina suletud rahandussüsteemi betoonpunkris, mis lööklaineid küll täielikult summutada ei pruugi, aga hillitseb ikkagi. Parem küsimus oleks, kas sarnaseid pomme on tiksumas teisteski arenenud majandustes. Vastus on, et tõenäoliselt peitub mingisugune Evergrande’i versioon enamikes neist. Hiina hädad pole nii unikaalsed, nagu autsaiderid arvata armastavad.

Paljud paistavad juba unustavat, et Pekingi perspektiivist oleks Evergrande’i võimalik implosioon samavõrra lahendus kui probleem. Mitte ilma põhjuseta polnud Hiina valitsus valmis sellist etteaimatavat sündmuste jada vallandama, võttes sihikule kinnisvaraga seotud võla. Kõige lihtsamini väljendudes peab Peking lahendama järgmise probleemi: vananev ja võibolla ka kahanev elanikkond avastab end ulmeliselt sõltuvana kinnisvaraga seotud laenudest. Praeguse majanduskasvu jätkumise nimel. Ning samavõrra sõltuvana kinnisvarast endast, kuhu on maetud säästud, millega pensioniikka jõudvat keskklassi ülal tuleks pidada.