WSJ: Kas USA ja Euroopa lähevad lahku?

Prantsuse president Emmanuel Macron (vasakul) tõrelemas USA ametivenna Joe Bideniga NATO tippkohtumisel Brüsselis 14. juunil 2021. Foto: Brendan Smialowski/AP

Auväärse ja viietärnise hotelli Palácio koridore täidavad fotod külalistest, kellest mõned käisid siin ligi sada aastat tagasi. Peamiselt Euroopa kuningapered, kel enam millegi üle valitseda polnud. Ja teist masti tähtsad tegelased nagu Hubert de Givenchy ja Pierre Guerlain. Teise maailmasõja ajal viibis siin Ian Fleming, nagu ka Jugoslaavia topeltagent Dusko Popov, kelle järgi James Bond välja kujundati – räägitakse. «Tema Majesteedi salateenistuses» filmiti just selles majas.

Palácio on puhas ja plekitu nagu ikka ning personali legendaarne laitmatus pole kuhugi kadunud. Siiski jääb tunne, et parimad päevad on hotellil seljataga. Küsimus on, kas sedasama tuleks öelda Atlandi-ülese alliansi kohta, mida 18. oktoobril siinsamas peetud Estorili poliitikafoorumil arutada võeti.

Esmakordselt pärast teise maailmasõja lõppu seisab USA silmitsi võitlusega kahel rindel. Ta on võimsam liige pika ajalooga transatlantilises liidus Venemaa vaoshoidmiseks ja heidutamiseks, etendades samasugust rolli ka loomisjärgus alliansis Hiina võimutsemise vastu Vaiksel ookeanil. Mis juhtub ühes, mõjutab ka teist. Ja mitte vähe, kuna Ameerika jõud on keskne mõlema jaoks. Euroopa hoiak Vaikse ookeani asjus mõjutab ka Atlandi-üleseid mureküsimusi.