WSJ: Inflatsioon – suurte poliitiliste muutuste ema

Ameeriklanna 29. septembril 2021. Manhattanil turult tomateid valimas. Foto: SPENCER PLATT/AFP

Kuna inflatsiooni käestminek käib olemuslikult kaasas kullakatteta rahaga, siis pole vast keegi tegelikult üllatunud, et selline hetk on meid taas tabamas. Kõik tingimused on täidetud juba pikemat aega. Loetlegem? Valitsus võtab ohjeldamatult laenu. Reeglite kuhi kasvab, ärile ja töötajaile antakse ette antistiimuleid. Tööturul lüüakse kaasa järjest vähem. Eriline vastumeelsus töö tegemise ja õppimise suhtes on vallanud tohutut noorte meeste massi.

Ja siis tuli pandeemia koos pandeemilise ostuhullusega, mis nihutas nõudluse (enam mitte saadaolevatelt) teenustelt kaupadele, mille pakkumisega tarnekett raskustes on.

Föderaalreservi pealik Jerome Powell kuulutab õnnelikku lõppu: tootmine taastub, kaupa ja teenuseid voolab ohtrasti, inflatsioon on mööduv. Aga ta teab, et nii lihtne see asi pole. Keskpankurite teada-tuntud luupainaja on vana hirmus inflatsioonipsühholoogia, kuid inflatsiooniootused ei juurdu tarbijate pealuus mitte lapsepõlvetrauma tõttu, vaid kuna tarbijad tajuvad, et poliitikategijad on oma mõttemaailmas inflatsioonile ruumi teinud. Ning ametisse tagasimääramist ootav Powell peab allutama nii enda kui ka oma rahapoliitilised otsused Washingtonis tempokalt tuure koguvale uuele agendale: establishment'i-ülesele võimlemisele välistamaks Donald Trumpi tagasitulekut Valgesse Majja.