WSJ: Gaasikriisi suurvõitjad on Euroopa söeelektrijaamad

Vaade LEAG söeelektrijaamale Saksamaal Jaenschwaldes 21. oktoobril 2021. Foto: MATTHIAS RIETSCHEL/REUTERS

Mitmel pool Euroopas töötavad söeelektrijaamad täie tambiga ning naudivad harukordseid kuid kolossaalseid kasumeid – tagasilöögina kliimaagendale.

Euroopa kliimapoliitikat arvestades ei tohiks see nii olla. Glasgow COP26-kliimakonverentsil käisid nii Euroopa Liit kui Suurbritannia maailma liidritele peale, et nood söetarbimisele lõpu teeksid. Mõlemal on olemas süsinikukrediitide turud eriliselt just söeelektrijaamade ja teiste fossiilipõletajate pitsitamiseks ning raha rohelusse suunamiseks.

Juba aastaid on see toiminud. 2020 nägi, kuidas söejaamad ridamisi kinni läksid ning kõikjal kõlasid prognoosid söe saabuvast surmast. Nüüd aga näpistab Euroopat gaasinappus ning kontinendil kratsitakse kukalt, kuidas kütte ja elektriga kevadeni välja vedada. Süsi ja selle mustem sugulane ligniit on tagasi – et tühimik kinni toppida.