R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Kuidas elektriautode turgu maksukärbete ja riigitoetustega käima tõmmatakse

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Kuidas elektriautode turgu maksukärbete ja riigitoetustega käima tõmmatakse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
USA president Joe Biden 17. novembril 2021 Detroitis, Michiganis General Motorsi tehases ZERO kõnet pidamas. Pildile on jäänud ka elektriline Hummer.
USA president Joe Biden 17. novembril 2021 Detroitis, Michiganis General Motorsi tehases ZERO kõnet pidamas. Pildile on jäänud ka elektriline Hummer. Foto: Dominick Sokotoff/ZUMAPRESS.com
  • Valitsus tõukab tegijaid ja tarbijaid elektriautosid omaks võtma
  • Seadusandjad sepistavad juba uusi stiimuleid

Elektriautod pälvivad palju tähelepanu. Autofirmad elektrifitseerivad energiliselt oma mudelivalikut ning investorid panustavad uljalt Teslale ja roheuustulnukatele nagu Rivian, Lucid ja teised.

Kantuna oma jätkusuutlikutest ja keskkonnasäästlikest agendadest manööverdavad riikide valitsused ostjaid kõigi võimalike vahenditega elektriautode poole.

Bideni administratsioon on teinud elektriautodest ja nende akudest endale tohutu poliitilise prioriteedi. Elektriautosid reklaamivad ja propageerivad rahvale ka teised riigid, eriti Euroopas ja Aasias, lastes käiku kõikvõimalikke stiimuleid ja piiranguid.

Heitkem alljärgnevalt pilk valitsuse rollile elektriautoturu «vändast käimalöömisel» ning kuidas see praegusel poliitilisel maastikul maad võtab.

Kuidas USA valitsus elektriautode omaksvõtmisele siiamaani kaasa on aidanud?

Aastal 2009 tuli president Barack Obama lagedale 2,4 miljardi dollari paketiga, millega innustas autofirmasid ehitama suuremates kogustes elektriautosid ja pistikhübriide. Osana initsiatiivist võimaldas valitsus 7500 dollari ulatuses maksutagastust, et aidata ostjatel kallid elektriautod välja osta.

Peamiselt just akude maksumuse tõttu on paljude elektriautode hinnalipikul tuhandete dollarite võrra suuremad numbrid kui samaväärsel bensiiniautol. Ühesõnaga: elektriautot ostes tuleb inimesel kõvasti peale maksta. Kõnealune maksusoodustus on saadaval tänaseni ning seda saab taotleda nii pistikhübriidide kui täiselektriliste autode ostmiseks.

Mõned mudelid enam ostutoetusele ei kvalifitseeru. Kui firma 200 000 elektriautot maha on müünud, hakatakse maksusoodustusi koomale tõmbama ning lõpuks lakkavad need sootuks. Nii on juba juhtunud nii General Motorsi kui Teslaga, kelle kliendid enam maksusoodustust ei saa.

Lisaks riigimeetmetele pakuvad täiendavaid elektristiimuleid ka teatud osariigid ja omavalitsused. Nii näiteks saab Californias sellist soodustust suisa 7000 dollari jagu.

Elektriautode turu müügiliider on nüüd Tesla. Kas nemad on riigitoetust saanud?

On küll, eriti algupoolel. Tesla sai 2010 aastal 465 miljonit dollarit laenuraha USA energeetikaministeeriumi programmist. Laen, mis läks käiku Model S tootmiseks, andis vajaliku kiirenduse noorele ettevõttele, mis alles hakkas omaenda autosid valmistama. Tagasi maksis Tesla selle laenu aastal 2013.

Samuti on 7500-dollariline maksutagastus aidanud Tesla sõidukeid nagu Model S ja Model 3 ostjatele taskukohasemaks teha. Läinud kümnendiga sai idufirmast elektriautode massitootja, mille turuväärtus ületas oktoobris triljoni dollari lati. 200 000 müüdud auto lagi tuli Teslale ette aastal 2018 ning järgmisel aastal hakkas maksusoodustus vähenema, lõppedes 1. jaanuaril 2020.

Tänaseni teenib Tesla kasumit süsinikukrediitide müügist teistele ettevõtetele, kes niiviisi regulaatorite ees oma linnukese kirja saavad.

Kas riigiabist on kasu saanud ka teised autotootjad?

Jah. Sellesama valitsusprogrammi raames sai 2009. aastal 5,9 miljardit dollarit riigilaenu Ford Motor, kes ehitas selle rahaga elektriliste ja säästlikumate mootorite tegemiseks ümber mitu kodumaist tehast. Fordi sõnutsi on nad omadega graafikus, et laen 2022. aasta südasuveks ära maksta. Nissan Motor sai elektriautode ja akude tootmiseks laenu 1,6 miljardit dollarit, mis on tänaseks tasutud. Riiklikult finantseeriti teisigi firmasid.

Kas ostustiimulid on müüki kannustanud?

Suurema osa läinud kümnendist olid elektriautode müüginumbrid suhteliselt madalad, kuigi USA autoturg õitses ja sõidukeid soetati rekordkogustes. Aastaid jäi USA turuosa alla 2%, näitab sektori statistika.

Tänavu on elektriautode müük tuurid üles võtnud. Oktoobri lõpu seisuga tuli tõusu 88%, tehes turuosaks 2,7%. Analüütikute hinnangul on tõus tulnud mitmekesisemast mudelivalikust ning tootjate strateegilisest fookusest elektriautode tehnoloogiale.

Kuidas USA riigitoetused teiste maadega kõrvutades välja näevad?

Elektriautode riigitoetused ei ole USAs niivõrd ulatuslikud kui teistes maades, ning enne äsja vastuvõetud infrastruktuuripaketti polnud laadimisjaamade võrgustiku küsimusi praktiliselt puudutatud.

Euroopas on maksusoodustused ja muu taoline abi riigiti erinev, kuid reeglina kätkevad meetmed nii elektriautode ostmist kui laadimisjaamu. Norras, kus elektri- või hübriidauto valib endale kümnest ostjast üheksa, on nad vabad teatud maksudest, saavad soodsamalt parkida ja naudivad kärpeid mõnedelt riigilõivudelt.

Agressiivne on elektriautode promomisel olnud ka Hiina partei ja valitsus. Mõned aastad tagasi sai täiselektrilise auto ostja sealmail hinnast alla kuni 13 000 dollarit. Viimasel ajal on seda summat koomale tõmmatud. Riigiabi antakse ka muul moel. Näiteks on auto registreerimine Hiinas kallis, aga elektriauto puhul odavam.

Kuidas Bideni administratsioon elektriautodele üleminekut tagant tõukab?

Novembris seaduseks kuulutatud triljonidollarilises infrastruktuuripaketis on 7,5 miljardit dollarit üleriigilise elektriautode laadimisjaamade võrgustiku rajamiseks.

Umbes 5 miljardit dollarit sellest on mõeldud elektriautode laadimiseks maanteedel. Täiendavad 2,5 miljonit dollarit on teiste infrastruktuuri osade ja alternatiivsete kütuste jaoks.

Lisaks laadimisinfrastruktuuri rahastusele on paketis ka 2,5 miljardit dollarit koolibusside elektrifitseerimiseks.

Mis saab 5700-dollarilisest maksukärpest?

Bideni suur sotsiaal- ja kliimapakett Build Back Better sisaldab ettepanekut praegune 7500 dollari tagastus lõpetada ning asendada see uue stiimulipaketiga, mis küündiks suisa 12 500 dollarini. Eelnõu läks äsja Esindajatekojas läbi ning ootab nüüd oma saatust Senatis. Et selliseks maksutagastuseks kvalifitseeruda, peab sõiduriist olema USAs ametiühinguliikme liikme poolt kokku pandud ning kasutama USAs ehitatud akut. Uue paketiga kõrvaldataks ühtlasi 200 000 auto ülempiir, misläbi GMi ja Tesla autod taas riigitoetusele kvalifitseeruksid.

Elektriautode maksukärpe ja selles sisalduva ametiühinguklausli kirjutasid eelnõusse kaks demokraati Michigani osariigist (kus asub USA «autopealinn» Detroit – toim), olles konsulteerinud ametiühinguga United Auto Workers ja General Motorsiga. Autofirmad nagu Tesla ja Toyota Motor, kes oma USA tehastes ametiühingutööjõudu ei kasuta, on seda maksusoodustust kritiseerinud ning väitnud, et ametiühingumeelne klausel kammitseb võitlust kliimamuutusega.

Praeguse seadusettepaneku järgi kallimad mudelid maksukärpele ei kvalifitseeruks. Sedaanid ja väiksemad autod oleksid abikõlblikud, kui nad maksaksid alla 55 000 dollari. Maasturite ja pikapite piir tuleb ette 80 000 dollari juures.

Maksu ümberarvestusel on ka palgalagi. Et meetmest kasu lõigata, tohib inimene teenida aastas kuni 250 000 dollarit. Ühe sissetulekuga majapidamiste ülempiir on 375 000 dollarit. Kui palka saavad kaks pereliiget, siis 500 000 dollarit.

Kas kastetakse ka idusid nagu Rivian ja Lucid?

Jah, esialgu küll. Nende mudelid on olemasoleva 7500-dollarilise maksusoodustuse kõlbulikud. Pidu saab läbi, kui müüdud on 200 000 autot. Mõlemad hakkasid alles käesoleva aasta lõpupoole autosid müüma, nii et sinna on veel aega.

Uue ettepaneku järgi äsja müüki tulnud Lucid Air ei kvalifitseeruks, kuna maksab alates 77 400 dollarist ehk üle selliste mudelite 55 000 dollari piiri. Rivian müüb vaid üht elektrilist kastikat, kuid varsti tuleb ka elektrimaastur. Mõlema mudeli baashind on alla eelnõus mainitud 80 000 dollari lae, kuid lõpphind võib sõltuda lisavarustusest. Kumbki firma ei kasuta ametiühingutööjõudu, nii et täit 12 500 dollari paketti nad uue seaduse jõustudes ei saaks.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles