Päevatoimetaja:
Urho Meister

WSJ: Musk vajab Hiinat. Hiina vajab Muski. Suhe on keerukas

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Tesla tegevjuht Elon Musk (keskel) ja Shanghai linnapea Ying Yong (paremal) 7. jaanuaril 2019 Tesla tehase nurgakivi panemise tseremoonial rahvale lehvitamas.
Tesla tegevjuht Elon Musk (keskel) ja Shanghai linnapea Ying Yong (paremal) 7. jaanuaril 2019 Tesla tehase nurgakivi panemise tseremoonial rahvale lehvitamas. Foto: ALY SONG/REUTERS

Aastal 2018 karmistas USA tehnoloogiaeksporti Hiinasse. Seepeale teatas president Xi, et teeb Hiinast maailma innovatsiooni ja tööstuse tulevikukeskuse. Plaani võti oli Musk.

Lähedalseisvate ametnike sõnutsi nägi Xi Lõuna-Aafrikas sündinud ettevõtjat kui tehnoloogiautopisti, kes polnud poliitiliselt seotud ühegi riigiga. Teslat võttis parteijuht kui löögirusikat, millega Hiina uusautode turul kehtima panna.

Nii kirjutaski Xi suisa reegliraamatu ümber ja võimaldas välismaistel firmadel oma riigis ainuomanikena autoäri ajada – et Musk Shanghais elektriautovabriku avaks. Võimud valasid ta üle odava maa, madalate laenuintresside ja maksusoodustustega, oodates vastutasuks, et Tesla koolitaks kohalikke tarnijaid ja aitaks järele hiinlaste lapsekingades elektriautotootjaid, ütlesid Pekinigi ja Tesla läbirääkimistega kursis olevad allikad.

Tagasi üles