WSJ: Tuumaenergia saab uue võimaluse

Taaslaadides Euroopat: Prantsuse president Emmanuel Macron 13. detsembril 2021 Budapestis pressile esinemas. Visegrádi liidreid väisanud poliitik pajatas lisaks migratsioonile ja õigusriigile ka tuumaenergiast. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA

Tuumaenergia on üks haruldane linnuke – süsinikuvaba energiaallikas, mida ei haibita ning mis Washingtonis parteiülest poolehoidu naudib. Suur küsimus: kas uued ja odavamad tuumatehnoloogiad tegelikult ikka toimivad?

Valitsused on tuumaenergia asjus meelt muutmas, adudes šanssi seeläbi stabiilset kuid süsinikuta energiat saada. Mäletatavasti langes see 1960. ja 1970. aastate wunderkind Three Mile Islandi, Tšernobõli ja Fukushima katastroofide kiiluvees ebasoosingusse.

Teatud paigus nagu Saksamaal on tuumaenergia küll turva- ja jäätmemurede tõttu verboten, kuid enamik suurmajandusi kavatseb selle siiski oma null-neto energiaportfelli pista. Nii oli ka president Bideni 1,2 triljoni dollari infrastruktuurieelnõus tuumaenergiale vähemalt 8,5 miljardit dollarit märgistatud. Euroopa Liit kaalub tuumaenergia roheliseks klassifitseerimist. Kasutada tahavad seda ka Suurbritannia, Venemaa, Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea. Arvestades uute reaktorite rajamise kulusid ja väljakutseid on poliitiline toetus kriitiline.