R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Elu Euroopas läheb kallimaks, aga palgad ei püsi kaasas

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Paul Hannon
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Elu Euroopas läheb kallimaks, aga palgad ei püsi kaasas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euroopas kerkivad tempokalt elamiskulud. Palgad könkavad jäerele otsekui kepiga.
Euroopas kerkivad tempokalt elamiskulud. Palgad könkavad jäerele otsekui kepiga. Foto: Ute Grabowsky/photothek.net via www.imago-images.de/imago images/photothek
  • Ameerikaga kõrvutades on taastumine nõrgem ja tööturul lõtku rohkem
  • Riiklikult rahastatud sundpuhkused on välistanud vajaduse töökäsi taga ajada

Euroopa töötusmäär on langenud alla pandeemiaeelse taseme, kuid töötajate ostujõudu õõnestavale inflatsioonitõusule vaatamata ei ole kogetav palgatõus tänavu tõenäoline, räägivad analüütikud ja ametnikud.

Euroala töötusmäär oli oktoobris 7,3 protsenti ja jäi seega Covid-19 eelsetest tasemetest allapoole – pandeemiline tippmark 8,6 protsenti püstitati septembris 2020. Kõikumiste suhteliselt väikest skaalat seletavad analüütikute hinnangul suuresti sundpuhkuseprogrammid, mil valitsused ettevõtte jõude istuvate töötajate palku kinni maksid.

Oma tipphetkedel toetasid sellised programmid eurotsoonis kümneid miljoneid töötajaid, kuid on nüüdseks oluliselt kokku tõmmatud.

Kuna niivõrd suur hulk inimesi oli jätkuvalt töötajate nimekirjas – aga tööd tegid nad vähem –, peetakse analüütikute ridades tööturu hindamise täpsemaks näidikuks pigem töötundide arvu.

Ning nende numbrite põhjal tehti eurotsoonis läinud aasta kolmandas kvartalis ikka veel 2 protsenti vähem töötunde kui kaks aastat tagasi. Paljude analüütikute jaoks tähendab see, et ettevõtted peaksid olema võimelised tõstma tootmismahtu ilma, et nad töötajate ligitõmbamiseks oluliselt töötasu tõstma peaksid.

«Lõtku on rohkem, nii et järsu palgatõusu jaoks on latt kõrgemal,» ütles Goldman Sachsi analüütik Sven Jari Stehn.

Alates kolmanda kvartali lõpust on Covid-19 nakatumiste arv Euroopas erinevate tüvede ajel kasvanud, tuues kaasa uusi piiranguid ning tõugates osa töötajaid sundpuhkusprogrammidesse tagasi, suurendades lõtku tööturul. Ifo instituudi andmetel oli Saksamaal novembris sundpuhkusel 608 000 töötajat ehk veidi enam kui oktoobrikuised 598 000. Aasta 2020 aprillikuise tipptaseme ehk kuue miljoni kõrval on see siiski köömes.

Töötusmäära langusele ja tühjade ametikohtade tekkimisele vaatamata on palgatõus seni siiski väga vaoshoituks jäänud. Eurostati andmetel oli tunnipalk läinud aasta kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes kõigest 2,5 protsenti kõrgem.

Seda on oluliselt vähem kui USA 4,5 protsenti. Analüütikute hinnangul võivad siin oma rolli mängida euroopalikud sundpuhkuste programmid.

Programmide tõttu jäid inimesed firmade palganimekirjadesse ning seetõttu pole pärast majanduse osalist avanemist Euroopas sellist töökäte jahtimist tekkinud nagu Ameerikas – seda vähem võimalusi töötajatel kõrgemat palka küsida.

Lisaks paistab, et Euroopas on töötavate või tööd otsivate inimeste osakaal langenud vähem kui Ameerikas, kus tööturul osalemise määr oli 2021. aasta juunis 61,6 protsenti ehk 2019. aasta detsembriga võrreldes 1,7 protsendipunkti üleval. Eurotsoonis oli tööturul osalemise määr 2021. aasta teises kvartalis 64,3 protsenti ehk 0,6 protsendipunkti 2019. aasta viimasest kvartalist madalam.

Kui Euroopa tööturg oli 2019. aasta lõpuga kõrvutades mõnevõrra loium, siis inflatsioon oli aga palju kõrgem – ületades viimastel kuudel Euroopa Keskpanga 2 protsendi sihtmärgi enam kui kahekordselt.

Praeguse seisuga täheldab EKP aga vähe märke sellest, et töötajad ostujõu vähenemise korvamiseks jõuliselt palgalisa nõutaksid, mis omakorda uued hinnatõusud kaasa tooksid, kui ettevõtjad kasvavaid tööjõukulusid katta üritavad – misläbi mindaks nende sõnastuses otsekui «teisele ringile».

See on üks põhjusi, miks keskpank kavatseb jätkata oma võlakirjaostuprogrammidega ka 2022. aastal ning on andnud märku, et näeb vähe väljavaateid oma baasintressimäära kergitamiseks alanud aastal – kontrastiks Föderaalreservile, mis kavatseb lõpetada võlakirjaostud märtsiks ning on kirjutanud aastaks 2022 kalendrisse kolm veerandprotsendilist intressikergitust.

«Numbrid ei kõnele meile teise ringi efektidest või et palgaläbirääkimised oleks tekitanud numbreid või tekitamas numbreid, mis tegelikult teise ringi mõjusid põhjustada võiksid,» rääkis EKP president Christine Lagarde detsembris reporteritele.

Siiski tunnistab EKP, et mida kauemaks inflatsioon nende sihtmärgist kõrgemaks jääb, seda tõenäolisemalt hakkavad töötajad suuri palgakergitusi nõudma, et oma ostujõudu säilitada. Ning detsembri keskpaiku ütles EKP, et 2022. aasta keskmine inflatsioonimäär saab ilmselt olema 3,2 protsenti. Alles septembris ennustasid nad sellist protsendinumbrit nagu 1,7.

Ametiühingud ootavad aga kolmandast kvartalist suuremaid palgakergitusi, eriti seal, kus ettevõtted pandeemia päevil suuri kasumeid on teeninud või kus töötajad palju produktiivsemaks on muutunud.

«Palgatõusud on olulised ka tunnustamaks, et pandeemiapäevil aitasid paljud töötajad meie ühiskonda käimas hoida,» ütles 45 miljonit töötajat esindava Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni peasekretäri asetäitja Esther Lynch. «See on enamat kui aplausi väärt. Seda tuleks ka rahaliselt tasustada.»

Samas pole tõenäoline, et ametiühingud ühisrindena kopsakamaid palgakergitusi taga nõudma hakkaksid. Viimastel kümnenditel on keskendutud pigem töökohtade säilitamisele konkurentsi tõttu madalapalgalistest piirkondadest, nagu Ida-Euroopa ja Aasia, selle asemel et lähiperspektiivis parimat palka saada.

«Reeglina lähtuvad ametiühingud palgaläbirääkimistel pikemast perspektiivist, rajades oma nõudmised produktiivsustrendidele ja EKP inflatsioonisihtmärgile,» ütles Lynch. «See aitab stabiliseerida taastumist.»

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles