R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Kas sinu probleemide esikümme kätkeb kliimamuutust?

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Andy Kessler
, kolumnist, WSJ
WSJ: Kas sinu probleemide esikümme kätkeb kliimamuutust?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Läbi lume sahiseva: lõunaosariiklased 3. jaanuaril 2022 Virginias Fredericksburgi lähistel talverõõme nautimas.
Läbi lume sahiseva: lõunaosariiklased 3. jaanuaril 2022 Virginias Fredericksburgi lähistel talverõõme nautimas. Foto: VIRGINIA DOT/via REUTERS
  • (Kliima)aktivism, sama ohtlik kui 20. sajandi «-ismid»

Äsjasel lõunasöögil leidsin end kahe teineteisest möödarääkiva härrasmehe vahelt. Vabariiklikum kurtis, kuidas meil on piiride pidamisega pahasti. Demokraatlikum torkas, et «ei mahu mulle pähe, et sa illegaalide pärast pead valutad. Mul pole nad esikümneski mitte». Et tore tüli tühja ei läheks, suskasin ma vahele, et mis siis esikohal on. «Kliimamuutus,» teatas ta. Ei saanud mina mitte vaiki jääda: «Tõesti või? Enne kaost koolides? Kodutuid? Opioide? Struktuurset tööpuudust? Hiinat?» «Jep, järgi teadust!» Appi, ta on vist viimast ulmekat dokumentaaliks pidanud…

Aga imet pole. Kui Quinnipiaci viimast pakiliste probleemide küsimustikku uurida, tuleb sisse sama vahe. Vabariiklaste esikolmik on immigratsioon (28%), majandus (24%) ja riigivõlg (10%). Demokraatidel? Covid-19 (28%), tervishoid (14%) ja kliimamuutus (13%).

Paar aastat tagasi sai perega Point Reyesis matkatud, San Franciscost põhjapoole. Rodeesia ridgeback oli meil rihma otsast lahti. Poliitiliselt mittekorrektne koer, tean-tean. Aga ülal mäenõlval liikus koiott, nii et rihm sai kähku külge. Kui teine seltskond oma koeraga vastu tuli, hoiatasime koioti eest neidki. Tänu asemel tuli ennasttäis «aga nemad olid siin enne meid». Ah soo? Saagu te krantsist talle kena kõhutäis, jätsin ma ütlemata.

Minu jaoks võtab see põgus sõnavahetus kogu keskkonnamõtlemise kokku. Nemad olid siin enne meid. Tagasi loodusrüppe. Kärpigem kõike, sest kõik on kahjulik? Ei ole mul aega selle jama jaoks. Probleeme lahendab edasiminek, mitte taganemine. Kui kliima muutubki, meteoroloogid ei saa isegi tänavust Virginia lumehulka prognoositud, kümnenditest kõnelemata. Muutustega tuleks kohaneda, mitte kasvule pidureid panna. Atavistlik on see kliimamuutuse täiskäik-tagasi-mentaliteet. Mustlasena rändama, kell tagasi keerata, rahvastiku juurdekasv peatada – ja elagu koiotid! Sama surmav, kui kõik need 20. sajandi «-ismid».

Nagu ameeriklastel päris probleeme vähe oleks. Kuritegevus kasvab, linnad on lörris. Just küsisin ühelt Manhattani Upper West Side’i inimeselt, mida ta New Yorgi uuest linnapeast Eric Adamsist arvab. Sellest, kes varem sealsamas politseikapteni ametit pidas. «Meie loodame, et ta on nagu Michael Bloomberg,» sõnas see daam. «Kas pole ta rohkem kui Rudy Giuliani? Pätid pokri?» «Võeh!» vastas ta. «Sulle meeldib kuritegevus?» küsisin ma sarkastiliselt, teades, et mõrvad seal mullu aastatagusega võrreldes tugevad 50 protsenti üleval olid. Tema? «No kuule, New York ju. Käib asjaga kaasas. Ja muuseas, meie naabruses on üsna vaikne ja rahulik.» Nojah.

Millal me õieti alla andsime? San Franciscolased õngitsevad oma paberkõrtega õndsalt karastusjookide kallal, aga päise päeva ajal poevitriine tühjendavatelt röövlibandedelt pööratakse pilgud ära. Ühel pärastlõunal jalutasin ma Washingtonis kodutust mööda, kes bussipeatuse pingil magada lõõskas. Kõrval pidasid kaheksa politseimeest kohvipausi, BMW motikad istumise all. No mitte ei saa aru. Ja et telklinnakutel vohada lastakse. Nii tähtis oli politseil kihvad välja kiskuda?

Minu esikümme algab haridusega. Miks põlastada parimaid tehnoloogiapõhiseid õppimismooduseid, nagu pakuvad Sal Khan ja tema Academy? Ilmselt on mees enamaid õpilasi eduteele aidanud, kui keegi teine ajaloos. Nagu ta mulle kinnitas, võib kes iganes mis iganes aine omandada. Ja punkt. Me lihtsalt ei punnita piisavalt. Kui haridus tõhusaks teha, lahenevad lihtsamini ka ebavõrdsus ja rassism jne. Unustagem see kodanikupalgast unistamine ja mitmekesisus ja võrdõiguslikkus ja kaasatus. Ja nõretav-pinnapealsed programmid tänaval magajaile – läheme juurteni. Kui Ameerika Õpetajate Föderatsioon president Randi Weingarteni eestvedamisel õpetajad ametiühinglikult esikohale asetas, on õpilased silmanähtavalt tagaplaanil, libisevad lausa tühikäigul haridussüsteemist läbi ning tõttavad seejärel kuritegevust ja kodutust edendama.

Listi lisaks ma ka taskukohasema tervishoiu, veel ühe valdkonna, mida tehnoloogia teiseks muuta võiks. Veel on otsi andmas meie iganenud ja ikka veel pooleli globaalsed tarneketid. Paraku. Kaubandus ja immigratsioon on omavahel seotud. Kui teistes maades paremaid tööotsi tekib, läheb elutase seal ülesmäge, nii et USA saab pigem tarkvara eksportida kui inimesi importida. Süda valutab ka opioidide, hasartmängude ja alkoholismi pärast. Vaimset tervist ei tohi vaeslapseks jätta. Ameerika väljakakerdamine Afganistanist jättis rusudesse me rahvusvahelise jalgealuse. Tugevamaks saaksime me iga kord, kui teisi maid oma tasemele tõstaksime – selle asemel, et end teada-tuntud mudelisse uputada: maksusta, raiska ja pankrotistu. Esikümnesse mahuvad veel need: Hiina, terrorism ja see, kuidas virgunud liberaalid sõnavabadust tühistavad.

Kui nüüd selle eesseisva, loodetavasti normaalsema aasta peale vaadata, siis mis sinu prioriteedid on? Sinu murede esikümme? Poleks paha lahenduste peale mõtlema hakata. Muidu lipsab veel poolkogemata suust, et «nemad olid siin enne meid»…

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles