WSJ: Euroopa auraval süsinikuturul on piiriks vaid poliitika

Euroopa Komisjoni roheleppeliider Frans Timmermans ja energiavolinik Kadri Simson 15. detsembril 2021 Brüsselis pressile elektrist ja kliimast kõnelemas. Foto: Zheng Huansong/Zumapress.com

Euroopa Liidu süsinikukrediidid pole kaup, vaid pigem poliitiline riist. Juba aasta aega on kõnealune tõsiasi rabavat rallit käimas hoidnud, kuid selsamal põhjusel tuleb spekuleerimisele ka lagi ette.

Euroopa Komisjoni heitmekaubandussüsteem ehk HKS on maailma suurim reguleeritud saastekvootidega kauplemise turg. Igal aastal peavad Euroopa saastajad teatud valdkondades, eriti energiatootmises, lunastama krediidi ehk kvoodi iga nende poolt atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi tonni kohta. Eraldatavate krediitide kogus kahaneb, ülejäänud lähevad oksjonile. Alguses olid turuhinnad nigelad, kuid alates 2018. aasta reformist on nad tõusuteel. Teisipäeval läksid krediidid kaubaks 82 euroga, mis on aastataguse 34 euroga kõrvutades kenake hüpe.

Krediitide idee on tööstusharude enesepuhastus ning iga aastaga tõmmatakse nende hulka seetõttu koomale. Vähemalt lähitulevikus peaks nõudlus nende järele aga kasvama – kontinendi elektrifitseerimine kogub tuure ning programmi pikenemine paistab esialgu olevat garanteeritud. Niiviisi jääb mulje, et kõik liigub ühes kindlas suunas ning salamisi käivad turul juba lühilüpsi jutud, sest ettevõtetel pole muud valikut, kui kahanevast kuhjast krediite krabada.