Päevatoimetaja:
Urho Meister

WSJ: Energiasõltuvus seob Euroopa käed USA-Venemaa kriisis

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Pakaseehteis gaasitöötlemisseadmed Novateki Utrenneje maardlas Murmanski oblastis 30. novembril 2021.
Pakaseehteis gaasitöötlemisseadmed Novateki Utrenneje maardlas Murmanski oblastis 30. novembril 2021. Foto: Stanislav Krasilnikov/Stanislav Krasilnikov/TASS

Süvenev sõltuvus Vene gaasist ja naftast piirab Euroopa manööverdusruumi Ühendriikidele ja Venemaale taandunud julgeolekukriisis ning muudaks kontinendi konflikti eskaleerumise korral ülimalt haavatavaks.

Pärast Washingtoni ja Moskva Ukraina-läbirääkimiste läbikukkumist jätkasid USA, Venemaa ja Euroopa ametnikud oma kõnelusi eile Viinis, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) laua taga. Ukraina näol on tegemist olulise transiitriigiga Vene gaasi voolamisel Euroopasse. Pingete keskmes on Venemaa poolelt Ukraina lähistele koondatud enam kui 100 000-pealine sõjaväekoosseis. Invasiooniks valmistumist Ukrainasse on Venemaa eitanud.

Otsekui rõhutamaks energia rolli vastasseisus hääletas USA senat eile maha teksaslase Ted Cruzi eelnõu sanktsioonide kehtestamiseks Saksamaale suunatud Vene gaasitorule Nord Stream 2. Poolthääli oli 55, vastu 44. Eelnõu vastuvõtmine eeldanuks 60 senaatori häält.

Tagasi üles