R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Türgi sai vana rivaali AÜE käest vihmavarjuks 5 miljardit dollarit

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Türgi sai vana rivaali AÜE käest vihmavarjuks 5 miljardit dollarit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Araabia Ühendemiraatide delegatsioon 24. novembril 2021. Ankaras Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğan poolt korraldatud tseremoonial.
Araabia Ühendemiraatide delegatsioon 24. novembril 2021. Ankaras Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğan poolt korraldatud tseremoonial. Foto: ADEM ALTAN/AFP
  • Pinged jätkavad lõdvenemist
  • Alles äsja seisti vastakuti Lähis-Ida külmas sõjas

Araabia Ühendemiraadid ja Türgi on sõlminud valuuta-swap'i ligi 5 miljardi dollari ulatuses, mis virgutab Lähis-Ida rivaalide majanduspartnerlust ning annab Ankarale hädavajaliku väliskapitali süsti.

Kolmapäeval välja kuulutatud diil aitab veelgi lõdvendada pingeid riikide vahel, kes alles äsja Lähis-Ida külmas sõjas tõtt vaatasid ning tänaseni regiooni konfliktides vastakatel arvamustel on. Ülevõimu pärast regioonis on ragistatud pärast 2011. aasta araabia kevadet, hiljem on seistud eri poolel Liibüa kodusõjas ning Katari blokaadis.

Emiraadi rahasüst tuleb Türgi keskpangale appi ajal, mil liirikriisis kiirkorras valuutareserve põletada tuleb. Mullu kukkus liir dollari suhtes 40 protsenti ning Türgi rahalisi vajadusi arvestades on antud vahetustehing tegelikult tagasihoidlik.

Novembris viibis Ankaras visiidil AÜE sisuline liider, Abu Dhabi kroonprints Mohammed Bin Zayed, kes lubas majanduskriisis Türgile investeeringuid.

Emiraatide ametnikud on nimetanud Türgit potentsiaalselt tulusaks investeeringuks. Pooled on putitanud suhteid kontekstis, kus hiljuti Afganistanist lahkunud USA on saatnud signaale Lähis-Idast taandumisest.

«Paistab, et pooled on otsustanud uue lehekülje pöörata. Nad on olukorra ümber hinnanud,» ütles endine Türgi suursaadik Kataris Mithat Rende. «Nad on huvitatud majandusdiplomaatiast.»

Türgi valuutakriis on raputanud kohalikku majandust ning ajanud president Erdoğani uute finantsallikate otsingule. Kivina kukkunud liir on viinud vaesuse piirile miljoneid, vallandanud proteste ning ähvardanud Türgi – NATO ja G20 liikme – finantsilist stabiilsust.

Türgi ja AÜE on olnud karvupidi koos mitmetes geopoliitilistes küsimustes. Alles 2020. aastal lõppenud lahingus toetas Türgi Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsust ülestõusu vastu, mida relvastati Emiraatidest.

Ühtlasi oli Türgi Katari poolel, kui Saudi Araabia ja AÜE koos liitlastega neile 2017. aastal blokaadi korraldasid. Emiraadid toetasid Egiptuses sõjaväe abiga võimule tulnud valitsust, kes kukutas Türgiga lähedasi sidemeid omanud islamistist valitud presidendi.

Viimase aasta jooksul on Ankara astunud samme suhete normaliseerimiseks regionaalsete rivaalidega nagu Saudi Araabia, Egiptus, Iisrael ja teised. AÜE investeeris aga hiljuti Iisraeli tehnoloogiafirmadesse ligikaudu 100 miljonit dollarit – pärast ajaloolist suhete sõlmimist juudiriigiga aastal 2020. Samuti on Abu Dhabi viimastel kuudel astunud samme suhete silumiseks vastastega nagu Iraan ja Süüria.

Türgi keskpanga andmetel seisneb swap 18 miljardi Emiraatide dirhemi vahetamises 64 miljardi Türgi liiri vastu. Leping kehtib kolm aastat, kuid on avatud pikendamiseks. Dirhemi kurss on seotud USA dollariga. Mahult võrdub swap umbes 4,9 miljardi USA dollariga.

Leping sõlmiti eesmärgiga «edendada meie riikide vahelisi majanduslikke ja rahanduslikke suhteid», teatas Türgi keskpanga president Şahap Kavcıoğlu.

Diil pole rariteet. Swap'id on Türgil taskus juba teistegi riikidega, sealhulgas 15 miljardi dollari ulatuses Katari, 6 miljardi dollari väärtuses Hiina ja 2 miljardi dollari eest Lõuna-Koreaga, lubades liiri vastu kohalikke valuutasid laenata.

Kuidas neid lepinguid täpsemalt kasutatakse, pole avalikkusele teada, ütles uuringufirma GlobalSource Partners analüütik Murat Ucer. Kui Türgi tahaks kasutada neid kokkuleppeid liiri stabiliseerimiseks, peaks ta teised valuutad ilmselt dollariteks või eurodeks konverteerima, misläbi lisanduksid tehingulõivud.

Kui kokkulepet ei pikendada, tuleb Türgil dirhemid tagasi maksta. Kui liir kolme aastaga dirhemi suhtes langenud on, võib see kulukaks osutuda.

Pärast Türgi keskpanga sekkumisi turgudele ning valitsusepoolse päästeplaani väljakuulutamist hoiustajatele on liir viimastel nädalatel stabiliseerunud. Kolmapäevase seisuga türklaste raha oluliselt kõikunud polnud, ühe dollari eest sai 13,4 liiri.

Türgi keskpanga sõnutsi lasid nad detsembris liiri kukkumiskiiruse pidurdamiseks välisvaluuta reservidest käiku 7,3 miljardit dollarit. Mõnede analüütikute arvates võisid sekkumisele kuluda täiendavad 2–3 miljardit dollarit. Sellest andvat märku brutoreservide suurem kahanemine, mida ametlik statistika ei kajasta.

Ametlikult on Türgil küll välisvaluuta brutoreserve enam kui 70 miljardi dollari jagu, kuid swap'ide kaudu kohalike pankade ja välismaiste keskpankadega on nad laenuks võtnud oluliselt suurema summa. Uceri andmetel on Türgi välisvaluuta netovarud 65 miljardit dollarit miinuses.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles