WSJ: Euroopa jäi pärast Ukraina-äratust voodisse

Saksa kantsler Olaf Scholz poseerib meediale pärast Venemaa ja Ukraina teemalise teleesinemise salvestamist Berliinis 24. veebruaril 2022. Foto: MARKUS SCHREIBER/AFP

«Äratuse» eesmärk on keegi maast lahti saada – mitte et ta sängis teise külje keeraks. Kumma valib Lääne-Euroopa, nüüd mil Ukraina invasiooni lõpuks teoks sai?

No vähemalt on äratust kuuldud. Eriti Saksamaal paistavad liidrid oma algselt loiu reaktsiooni pärast pesueht kohmetust tundvat. Pilt on selginemas, aga väga segaselt taustalt.

Pool kiidusõna võiks Saksa kantslerile Olaf Scholzile siiski poetada. Viitas ju kõik sulaselgele halvatusele. Napilt kuu enne Ukraina kriisi eskaleerumist saadi kokku kirju ja kirev valitsus: Scholzi enda venetundlikud ja tsentristlikud sotsid ehk SPD, välisministri Annalena Baerbocki idealistidest rohelised inimõiguslased ning rahandusministri Christian Lindneri ärimeelselt pragmaatilised vabademokraadid. Ning isegi see on veel lihtsustatud pilt. Praktikas on Saksa valitsuses «parteisid» kuus või seitse, kui välispoliitilisi nüansse arvestada.