WSJ: Mida tähendab Venemaa Ukraina-invasioon investoritele?

Northrop Grummani B-2 stealth-pommitaja maandumas Briti õhujõudude lennuväljale Fairfordis, Gloucestershires 11. septembril 2019. Sõjatööstuskompleksi aktsiaid ootavad Venemaa ja Ukraina konflikti eskaleerumise ja laienemise korral helgemad ajad. Foto: Steve King / SWNS

Paljuütlev pankur Nathan Mayer Rothschild andnud Napoleoni sõdade päevil nõu «osta, kui veri tänavatel». Korrektseks osutus see, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi võttis – rublades said Vene aktsiad tiivad ligi kaheksaks aastaks.

Seekord kuulutavad kahurid aga halbu sõnumeid mitte ainult ukrainlastele, vaid ka investoreile. Krimmi võtsid Lääne poliitikud kui järjekordset detaili Vene mõjusfääri kujunemises. Ühel pulgal Gruusiaga, kuid mitte põhjusena liigseks elevuseks – aastani 1954 oli see ju nagunii Venemaa. Invasiooniga Ukrainasse on teisiti ning see paneb realistlikult mõtlema, mida tähendab majanduslik sõltuvus autokraatidest ja diktaatoritest, kes Läänt vaenlaseks peavad.

Lähemas perspektiivis on küsimus selles, millisel määral domineerib hirm. Kes iganes ostis rublades nomineeritud aktsiaid pärast turu hämmastavat 54-protsendist kukkumist neljapäevase börsipäeva esimese kahe tunniga, lõikas kasu ka samavõrra hämmastavast 42-protsendisest tõusust järgmise poole tunni jooksul. Samuti kukkusid börsipäeva avanedes kõvasti ka USA aktsiad, kuid lõpuks tegi Nasdaq-100 indeks oma parima päeva alates mullusest märtsist. Kui veresaun kestab ja sanktsioonid tuure üles võtavad, jääb volatiilsus ilmselt ekstreemseks.