WSJ: Kui Vene valuutareservid polegi päriselt raha, siis ootab maailma paras šokk

Dollarid taeva all. Foto: MARCELO DEL POZO / REUTERS

«Mis on raha?» Küsimus, mille üle majandusteadlased juba sajandeid pead on murdnud. Pärast Vene keskpanga reservide blokeerimist on teema suurriikidel taas päevakorras, eriti Hiinal. Maailmas, kus välisaktivate akumuleerimist riskantseks peetakse, on sõjalised ja majandusblokid üksteisest kaugenema määratud.

Pärast Kremli kallaletungi Kiievile lõikas USA oma liitlastega Vene keskpanga jaoks läbi ligipääsu lõviosale 630 miljardi dollarisest välisvaluuta reservist. Kui rahasüsteem ühe G20-riigi vastu relvana käiku lastakse, on tagajärjed pöördumatud.

1997. aasta Aasia finantskriis ehmatas arengumaad oma valuutade kaitseks kiirkorras vahendeid varuma ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel lendasid ametlikud reservid vähem kui 2 triljonilt dollarilt 2021. aastaks rekordilise 14,9 triljoni dollari tasemele. Viimasel ajal katsuvad keskpangad küll kulda koju tuua ja juurde osta, kuid koguvaradest on seda siiski vaid 13 protsenti. Välisvaluutade osa on 78 protsenti. Ülejäänu moodustavad positsioonid IMFis ja sellesama fondi arvestusühikud (Special Drawing Rights, SDR), mille alusel kõva valuutat välja võib nõuda.