R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Bideni ja naftatootjate vastasseis takistab bensiinihindade taltsutamist

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Bideni ja naftatootjate vastasseis takistab bensiinihindade taltsutamist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Los Angelese ülikõrged bensiinihinnad 7. märtsil 2022 teleseriaali «Last Week Tonight» reklaamiplakati taustal.
Los Angelese ülikõrged bensiinihinnad 7. märtsil 2022 teleseriaali «Last Week Tonight» reklaamiplakati taustal. Foto: Jae C. Hong/AP
  • Valitsuse rohelus vihastas naftafirmad välja hetkel, kui neid üliväga vajatakse

Bideni administratsiooni ja naftatööstuse pingelised suhted varjutavad väljavaadet, et Ukraina kriisi kiiluvees õnnestub luua ühisrinne energianappuse ohu ja tormiliselt tõusvate bensiinihindade vastu.

Teisipäeval Vene naftaimpordile keeldu kuulutades küttis president Biden pingeid veelgi üles. Oma telepöördumises palus Biden rahvast panna vaim valmis bensiinihindade tõusuks, mis kerkisid kolmapäeval USA keskmisena 4,252 dollarile gallonist.

Seejärel vaatas Biden kaamerasse ning edastas naftatööstusele terava hoiatuse: «Vene agressioonil on hind meile kõigile,» ütles Biden, «ning praegu pole aeg sahkerdamiseks ja väljapressimiseks.»

Houstonis, kus nafta- ja gaasitootjad parasjagu oma aastakonverentsi pidasid, ajas taoline tõrelemine üleriigilises televisioonis suled turri. See oli teenimatu torge naftatootjate pihta, ütles USA suurima nafta- ja gaasifirmade esinduskoja American Petroleum Institute’i juht Mike Sommers. «Nagu tahaksime meie seda olukorda ära kasutada, et [rahvalt] raha välja pressida.»

Telli The Wall Street Journali igakuine uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

Kes iganes varasemaid energiakriise uurinud on, mõistab, kuivõrd problemaatiliseks selline vastasseis valitsuse ja tööstuse vahel võib osutuda. Teise maailmasõja päevil tegi tandem kenasti koostööd ning võitis väljakutsed. 1973. aasta Araabia naftaembargo ajal oli nende kahe kommunikatsioon nadi ning inimestel tuli nappust kannatada ja bensiinisabades seista, ütles S&P Globali asepresident ja naftaajaloo teemalise raamatu «The Prize» autor Daniel Yergin.

Oma kampaania alguspäevist peale on Biden kütusetööstust tõrjuvalt kohelnud. Juba presidendikandidaadina lubas ta, et juhib riigi «naftatööstuse juurest eemale». Naftatööstuse juhtide sõnutsi on nad pahased, et Biden neid vältinud on, kasutades samal ajal oma kantslit alternatiivsete kütuste promomiseks ning märgates neid alles siis, kui inflatsiooniga võitlemiseks tootmismahtu suurendada vaja oli. Sommersi arvates võiks praeguses olukorras olla abi sellest, kui tööstusharu esindajad Valgesse Majja asja arutama kutsutaks – ja neil ühtlasi Bideniga esmakordselt kohtuda õnnestuks.

«Iga energiakriis on meile õpetanud,» ütles Yergin, «et sellistel aegadel nagu praegu tuleb valitsuse ja tööstuse vahel kõike väga tihedalt koordineerida. Kogu poliitika tuleb kõrvale jätta ning keskenduda selgele ja sujuvale kommunikatsioonile.»

Oma teisipäevases pöördumises tunnustas Biden naftafirmasid, nagu Exxon Mobil Vene turult taandumise eest, mille eest aktsionärid tõenäoliselt hinda peavad maksma. Nii naftatööstus kui mõlemad parteid mõistavad samuti, et riikliku julgeoleku huvides tuleb sõltuvust välismaisest naftast vähendada.

Erimeelsus – ja poliitiline lahkmeel – peitub selles, kuidas energiasõltumatust kõige paremini saavutada. Bideni administratsioon ja tema progressiivsed pooldajad näevad tõelise sõltumatuse saavutamise parima vahendina kiiret rohekütustele üleminekut. Koorina nõuavad nad rohkem päikesepaneele, tuuleturbiine ja elektriautosid. Ning Ukraina kriis on kliimausku üksnes tiivustanud.

«See konflikt on meile selgelt näidanud, et [rohe]pööret tuleb kahekordistada ja kolmekordistada, teha seda laiemalt, suuremalt ja kiiremini,» väitis Houstoni naftakonverentsil USA välisministeeriumi energiasaadik Amos Hochstein.

Sektori esindajate sõnutsi on administratsioon oma jäikade seisukohtadega saatnud Wall Streetile sõnumi, et nafta- ja gaasitööstus pole teretulnud. See loob viletsa investeerimisväljavaate, kuna investorid on USA naftatulude suhtes niigi skeptilised ning ettevõtted tunnevad survet aktsiaid tagasi osta või dividende tõsta. See omakorda on pidurdanud USA naftatoodangu kasvu ning aidanud hindu veelgi enam üles ajada.

«Wall Streetil on meie sektor alainvesteeritud,» ütles Sommer. «Üleriigilise kriisi olukorras tuleb investorid tagasi võita.»

Vabariiklased Bideni kritiseerimisega viivitanud pole. Senati vähemusliider Mitch McConnell ütles teisipäeval kõnepuldist, et bensiinihinnad hakkasid kerkima juba tükk aega enne Venemaa Ukraina-invasiooni. Lisaks lubas ta, et vabariiklased tümitavad Bidenit inflatsiooni eest edasi sellele vaatamata, et paljud neist Vene nafta ja gaasi impordikeeldu taga nõudsid.

«Ma usun, et meie demokraatidest sõbrad üritavad nüüd kogu hinnatõusu Venemaa karistamise katsete kaela veeretada. Aga ärge laske end petta,» ütles McConnell. «See [seis] küpses juba üle aasta.»

Kampaaniapäevist alates on Biden propageerinud nobedat nihet alternatiivsele energiale. Ametisse asudes andis Biden otsemaid märku, et fossiilkütust ootavad karmimad reeglid: rangemad heitgaasinormid autodele, kõrgemad saastenõuded elektrijaamadele.

Oma esimesel päeval presidendina algatas ta initsiatiivi naftapuurimise peatamiseks Arktika looduskaitsepiirkonnas, millega tänaseni aktiivselt edasi marsitakse. Ühtlasi tühistas ta kriitilise tähtsusega litsentsi, mis oli mõeldud torujuhtmele Keystone XL, Kanadast nafta toomiseks.

Ka siis, kui Vene väed veebruaris Ukraina ümber koondusid ning Valge Maja hoiatas võimaliku invasiooni eest, jätkasid valitsusametid tõkete tekitamisega USA nafta- ja gaasitootjate teele. Tööstusharu vastuväidetest hoolimata kiitis föderaalne energiaregulatsioonide komisjon FERC heaks kõrgendatud keskkonnanõuded uutele gaasijuhtmeprojektidele.

Siseministeerium, mis Bideni päevil veel ühtegi edukat nafta- või gaasiloa müügitehingut sõlminud pole, otsib võimalusi muuta lubade väljastamise protseduuri, et otsuste tegemisel omistataks suurem kaal nafta- või gaasiarenduse võimalikule inim- ja keskkonnale. Hetkel on agenda kiilunud kinni Louisiana föderaalkohtusse. Veebruaris teatas ministeerium, et seetõttu tekivad viivitused nafta- ja gaasipuurimise lubade väljastamisega riigimaadel.

Valge Maja pressiesindajat Jen Psakit on kriitika silmnähtavalt ärritanud. Ta on toonitanud, et lõviosa USA tootmisest toimub eramaadel ning rõhutanud, et isegi riigimaadel on tööstusharul kasutamata 9000 puurimisluba.

«Väita, et me firmadel puurida ei luba, on ebakorrektne,» ütles ta esmaspäeval. «Ma ütlen teile, küsige naftafirmade käest, miks nad neid [kasutamata lubasid] ei kasuta, kui soov oleks rohkem puurida.»

Valge Maja väidab, et pööre Bideni kliimapoliitikas turuvarustust kiirkorras ei parandaks ega ohjeldaks ka hinnatõusu. Ka mõned naftatööstuse tippjuhid tunnistavad, et administratsiooni poliitikast tõsisemaks takistuseks on tootmiskasvule Wall Streeti surve, inflatsioon ja seadmete nappus. Kuid isegi parimal juhul on energianappuse korvamiseks piisavalt suur rohenihe alles aastatetagune muusika.

Samal ajal on tootmine mõne mõõdiku järgi tegelikult rekordtasemete lähistel. «Gaasitoodang on selle administratsiooni ajal rekordiline,» ütles energiaminister Jennifer Granholm. «Aasta lõpuks või uue alguseks oleme me naftatootmisega rekordtasemel.»

Läinud aasta lõpuks toodeti Ühendriikides ligikaudu 11,6 miljonit naftabarrelit päevas ehk pandeemiaeelse 13 miljoniga kõrvutades vähem. Mitme analüütiku ja tippjuhi hinnangul tõuseb tootmine tänavu 500 000 kuni miljoni päevase barreli jagu.

Hetkel ületab nõudlus aga jätkuvalt pakkumist ning bensiinihinnad püstitavad pidevalt uusi tippmarke, mis demokraatidele eelseisvatel vahevalimistel head ei kuuluta.

Administratsioon on käiku lasknud strateegilised varud ning otsinud uusi tarneallikaid isegi ebasõbralikest riikidest nagu Venezuela ja Lähis-Ida naftakuningriigid. Seni on sellised ettevõtmised liiva jooksnud ning kriitikute hinnangul liigutaks niiviisi lihtsalt ühe võõramaise autokraadi juurest teise juurde ega pakutaks arvestatavat alternatiivi kodumaise tootmise tõstmisele, et Ameerikale energiajulgeolekut tagada.

«Minu arust vajavad nii sektor kui Wall Street selget signaali, et Valge Maja tahab kriisiolukorras rohkem naftat,» sõnas Sommers.

«Ja nad peaks lõpetama selle retoorika, et naftatööstus katsuks justkui selle traagilise olukorra pealt kasu lõigata.»

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles