WSJ: Kantsler Scholz võiks päästa Saksamaa ja Euroopa

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
, kolumnist, WSJ
Copy
Saksa kantsler Olaf Scholz 7. märtsil 2022 Berliinis kantseleis kabineti julgeolekukoosoleku algust ootamas.
Saksa kantsler Olaf Scholz 7. märtsil 2022 Berliinis kantseleis kabineti julgeolekukoosoleku algust ootamas. Foto: Michael Kappeler/AP

27. veebruaril hämmastas Saksa kantsler Olaf Scholz nii maailma kui kodumaad, kui kuulutas Venemaa Ukraina-invasiooni kiiluvees välja revolutsioonilised muudatused Berliini välis- ja kaitsepoliitikas. Suursündmus on kergitanud pinnale paradoksi: vaatlejad on niivõrd keskendunud selliste massiivsete muutuste magnituudile, et sisuliselt on arutamata jäänud üüratud ümberkorraldused, mis eeltooduga kaasnema peavad.

Kantsleri kavatsuste kondikava on nüüdseks üldteada ja palvetagem, et see teoks saaks. Varustuse ostmiseks ja uuendamiseks tahab Berliin tekitada 100 miljardi eurose erakorralise kaitse-eelarve, sama hooga tõotati isegi ületada NATO liikmetelt eeldatavaid 2-protsendilisi kaitsekulutusi sisemajanduse kogutoodangust igal aastal. Energiat hakkab Saksamaa kohtlema kui riikliku julgeoleku küsimust ning võtab ette võõrutusprotsessi Vene gaasist. Valitsusfiguuride väljaütlemiste valguses on ilmne, et see tähendab ka söe hülgamise ja (võib-olla ka) tuumaenergiast taandumise uuesti läbi vaatamist Saksamaal.

Mis aga kõige tähtsam: Scholz soovib ümber mõtestada, kuidas Berliin näeb oma rolli maailmas. Pikemat aega on Saksamaa maalinud endast pilti kui üleilmse hea tahte saadikust. Kui riigist, kes rahu tähtust tõesti mõistab, kuna oli Euroopat sõja läbi peaaegu hävitamas ning hävis seejärel kaotajana ise. Kõige ilmekamalt väljendus selline mõttelaad suhetes Moskvaga. Sõjasüüst koormatuna ning neurootilisena oma positsiooni pärast külma sõja rindejoonel taotles Saksamaa sillaehitaja rolli USA ja Venemaa vahel.

Tagasi üles