R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Millised majandused Ukraina sõjast kosutust leiavad?

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Millised majandused Ukraina sõjast kosutust leiavad?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Potasekuhjad Kanada väetisetootja Nutrieni ladudes Saskatoonis, Saskatchewani provintsis 12. augustil 2019.
Potasekuhjad Kanada väetisetootja Nutrieni ladudes Saskatoonis, Saskatchewani provintsis 12. augustil 2019. Foto: Nayan Sthankiya/REUTERS
  • Toormerikkad riigid saavad hinnatõusust tõuke
  • Samas solgutab inflatsioon tarbijaid
  • Pidurdub ka globaalmajanduse kasv

Venemaa Ukraina-invasioon võib toita inflatsiooni ning kurnata majanduskasvu kõikjal maailmas, samal ajal kui käputäis riike, nagu Kanada, Austraalia ja Saudi Araabia kerkivate energia- ja toormehindade tiivul ootamatut ekspordiõnne kogevad.

Ilmselgelt mõjub konflikt enamikule maailma maadest majanduslikult halvasti ning kontrolli alt väljunud toidu- ja energiahinnad kütavad inflatsiooni ning pitsitavad majapidamisi just siis, kui peamine pandeemiavalu seljataha hakkas jääma. Tehastel tuleb aga arvestada kõrgemate toorainehindade ja transpordikuludega.

Tõenäoliselt ei säästa inflatsioonivalu ka toormehindade tõusust tulu teenivaid riike ning mõnel võib ilmneda raskusi tootmismahu tõstmisega piisavalt kiiresti, et kõrgetest hindadest kestvat kasu lõigata.

Telli The Wall Street Journali igakuine uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

Kolmapäeval prognoosis Austraalia keskpanga juht Philip Lowe kaubandustingimuste paranemist ning sellest tulenevat riigitulu. Peamise tõukena toonitas ta ettevõtlustulude tõusu ja kosuvaid maksulaekumisi, hoiatades siiski hinnatõusu mõju eest majapidamiste eelarvetele ning kasvavate kulutuste eest ettevõtetele väljaspool toormesektorit.

Venemaa on maailma suuruselt 11. majandus, Euroopa peamine energiatarnija ja oluline tööstusmetallide tootja maailmaturul. Venemaalt tuleb ligikaudu 40 protsenti pallaadiumist ning 10 protsenti niklist. Kaalukas on ka Venemaa alumiiniumitootmine.

Praegu on USA ja Euroopa Liit rakendanud Venemaa suhtes laiapõhjalise sanktsioonide paketi, et halvata selle majandus ning sundida teda Ukrainast taanduma.

Viimastel päevadel on naftahinnad teravalt tõusnud. Läinud nädala alguses käisid need ära 130 dollari tasemel barrelist, tasemel, mida nähti viimati 2008. aasta juulis.

Rõõmusõnumiks on naftahindade tõus ka suurtootjatele, nagu Saudi Araabia, kus nafta- ja gaasisektor annab sisemajanduse kogutoodangust ligi 50 protsenti – rääkimata Iraagist, kus vastav protsent on 85.

Kui naftabarreli keskmine hind tänavu 100 dollarist kõrgemaks kujuneb, läheb näiteks Saudi Araabia läinud aastal 4,9 protsendiga miinusse jäänud riigieelarve tuleval aastal tõenäoliselt kahekohase protsendiga plussi, ütles Abu Dhabi kommertspanga vanemökonomist Monica Malik. Tänu taolisele turgutusele saaks rahastada megaprojekte, nagu kroonprints Mohammed bin Salmani tulevikulinn Neom, ning rajada infrastruktuur naftajärgse majanduse ülesehituseks.

«Suur sularahasüst oleks Pärsia lahe riikidele võimalus viia oma suured plaanid ellu ilma kodanikke uute maksudega ärritamata,» ütles Rice’i ülikooli teadur Jim Krane. Varjuküljena mainis ta inflatsiooniohtu.

Pärituuleks on naftahindade tõus energiasektorile Ühendriikides, kuid ka rivaalidele, nagu Iraan ja Venezuela, kes riigikassa täitmisel naftarahast sõltuvad. Juba praegu tarnivad USA veeldatud maagaasi (LNG) tootjad Cheniere Energy, Cameron LNG jt Euroopa turgudele rekordkogustes kütust.

Kasu lõikavad Venemaa rivaalid teisteski toormesektorites. Näiteks võib pandeemiajärgset kosutust kogeda Lõuna-Aafrika, kes on suur pallaadiumi-, plaatina-, kulla- ja teemanditootja.

Indoneesia ja Filipiinid on maailmaliidrid nikli tootmises. Läinud teisipäevaks oli nimetatud metalli hind nädalaga kolmekordistunud, käies korraks ära 100 000 dollaril tonnist.

Arenenud maadest võivad Venemaalt ja Ukrainast tulemata jäävast toormeekspordist tõhusalt teenida Austraalia ja Kanada. Mõlemad ekspordivad energiat, nisu ja metalle, kusjuures Kanada on ka kaalukas potasetootja ning tarnib arvestatavates kogustes rapsiõli ja -seemneid.

«Kanadal on väga hea positsioon,» ütles Torontos baseeruva investeerimispanga CIBC Capital Marketsi analüütik Benjamin Tal. Capital Economicsi prognooside järgi lükkavad tõusvad toormehinnad Kanada kaubandusülejäägi märtsis rekordilise 5 miljardi Kanada dollari (3,9 USA dollari) peale.

Venemaa on teatanud, et võib olla sunnitud seiskama väetisetootmise, kuna on raskustes selle riigist välja toimetamisel. Samal ajal on Valgevene sanktsioonide tõttu sisuliselt peatanud potaseekspordi Euroopasse.

Nagu rääkis Kanada väetisehiiu Nutrien pressiesindaja, lisandub nende potasetoodangule (mullu 13,6 tonni) tänavu tõenäoliselt 700 000 täiendavat tonni. Sõja algusest on Nutrieni aktsia läinud üles ligikaudu 30 protsenti.

Siiski ei ole globaalse nõudluse rahuldamine keset tarnekatkestusi kerge. Näiteks pole Kanada viljakasvatajatel lihtne Ukraina olukorrast tekkivat lünka täita, kuna nad alles taastuvad läinud aasta põuast räsitud lõikusest. Mitmed Kanada nisu- ja rapsitootjad on oma 2022. aastaks plaanitud saagi juba ette ära müünud.

2021. aasta lõpuks olid Kanada nisu- ja rapsitagavarad vähenenud 40 protsenti, näitab sealne statistika. Lisaks on analüütikute hinnangul raske toimetada Kanada teravilja piirkondadesse, kus Ukraina vilja reeglina osteti.

Kanadal on suuruselt neljandad naftavarud maailmas, kui uutesse projektidesse seal investeeritud pole, kuna avalik arvamus ja seadusandlus on keskkondliku mõtteviisi tõttu selle vastu häälestatud.

Analüütikud hoiatavad, et isegi kui toormeeksportijad hinnatõusust kasu lõikavad, ei pruugi tarbijate üldine olukord inflatsiooni tõttu paraneda. Näiteks toodavad Filipiinid rohkesti niklit, kuid impordivad samal ajal palju energiat ning on seetõttu globaalsete naftahindade suhtes eriliselt tundlikud.

Egiptus on gaasitootja, kuid samal ajal ka maailma suurim nisuimportija, mis enamjaolt tuleb Ukrainast ja Venemaalt. Kui nisu tänavu 50 protsenti kallineks, kasvaks Egiptuse impordiarve 0,2 protsenti võrra sisemajanduse kogutoodangust, kirjutas Capital Economics.

Ja kuigi Kanada SKT tõotab Ukraina konflikti tõttu tänavu 0,2 protsenti kasvada, võivad intressimäärad samal ajal kerkida 1,5 protsenti.

Kui Venemaa ja Ukraina välja arvata, saab sõja tõttu kõige rohkem kannatada ilmselt Euroopa, mis on konfliktipiirkonnale kõige lähemal ning sõltub raskelt Vene energiast. Euroopa Liidul, mis impordib Venemaalt 40 protsenti vajalikust maagaasist, ei ole vastukaaluks omaenda arvestatavat toormesektorit, kust praegusel hetkel kõva kasumit võiks teenida.

Maailma juhtiva naftatootjana ja tänu majapidamiste esialgu veel suurtele säästudele läheb USA majandusel tõenäoliselt paremini, kuid ka seal annab inflatsioon ilmselt hoobi nii tarbijakulutustele kui kasvule. Märtsi alguses ütles Föderaalreservi esimees Jerome Powell kongresmenidele, et teeb selle kuu poliitikakoosolekul ettepaneku kergitada intressimäära veerandi protsendi võrra, tehes sisuliselt lõpu spekulatsioonidele pirakamast protsendist.

Palju sõltub sellest, kui kaua sõda Ukrainas kestab ning kas suhted Venemaa ja Lääne vahel veelgi halvenevad.

«Kui pinged pikale venivad või veelgi süvenevad, tuleb tänavusi kasvuväljavaateid protsendipunktide kaupa kärpida,» kirjutasid teisipäeval Citigroupi analüütikud Nathan Sheets ja Aaron Liu. «Aga kui pinged lähikuudel leevenevad, võib globaalmajandus taastuda ning tagasilöögid ehk teatud määral isegi tasa teha.»

—Kaasautor: Stephen Kalin

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles