R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Söeaktsiad sütitavad südameid

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Megha Mandavia
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Söeaktsiad sütitavad südameid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Söeaktsiate omanikud kühveldavad praegu kokku roppu raha. Pildil Peabody kopp tööhoos.
Söeaktsiate omanikud kühveldavad praegu kokku roppu raha. Pildil Peabody kopp tööhoos. Foto: Wikimedia Commons / Peabody Energy
  • Põlatud aktsiate comeback võib kesta kaua

Vana arm ei roosteta? Ukraina sõda on maailma taas söega sinasõbraks teinud ning mustale maavarale panustanud investorid on ühtäkki omadega mäel.

Väga pikas perspektiivis on söe väljavaated siiski tumedad. Kuid kuna kogu ilmamaa on ärganud energiajulgeolekule ning söetarnetesse on viimastel aastatel vähe investeeritud, võivad söehinnad – ja söekaevurite aktsiahinnad – kõrgele jääda veel kauaks.

Viimase aastaga sööstsid Newcastle’i söefutuurid 90 dollarilt tonnist märtsi alguseks 440 dollarile. Praegu lähevad need kaubaks 350 dollariga. Teravalt on tõusnud ka Peabody Energy, Whitehaven Coali, Glencore’i ja Arch Resourcesi aktiad. Mitmed söeaktsiad on läinud aastaga kahe- või kolmekordistunud. Peabody omad on üleval enam kui 400 protsenti.

Telli The Wall Street Journali igakuine uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

Sõja, pandeemiajärgselt taastunud nõudluse, kaubanduse süveneva politiseerumise, hüplike ilmaolude ja kliimakinnisideede tõttu on fossiilkütused tarnešokkidele tundlikumad kui kunagi varem. Indoneesia ja Austraalia järel on Venemaa kolmas söeeksportija planeedil – energiaväärtuselt turuosaga 18 protsenti. Kõige järsum hinnajõnks sündis küll pärast invasiooni Ukrainasse, kuid aasta aega kerkinud kõvera taga olid ka Indoneesia ajutised ekspordikeelud. Hiljuti katkes kauplemine Austraalias, kus võtmetähtsusega sadam pärast üleujutusi korraks suleti.

VesselsValue kaubanduseksperdi Plamen Natzkoffi hinnangul hakkavad söefirmad tänu ajalooliselt kõrgetele hindadele märkimisväärseid kasumeid teenima ja sularahavoogusid sünnitama. Samuti ennustab ta, et atraktiivseks muutuvad kogenud ja karastunud söetootjate aktsiad, kes on suutelised tõstma tootmismahtu.

Euroopa võiks vähendada sõltuvust Venemaa energiast, pannes mõneks ajaks uuesti tööle mõned suletud söejaamad. Kummatigi ei pruugi nõudluse täitmine kergeks osutuda – seda eriti seetõttu, et paljud finantseerijad roheinvestorite surve tõttu uusi projekte rahastamast tõrguvad. Globaalsetest kasvuhoonegaasiheitmetest tagab söesektor ligi poole. Ning novembrikuisel Glasgow kliimakonverentsil lubas söele sülitada üle 40 riigi. Siiski hoidusid alla kirjutamast suurtootjad, nagu Hiina, India ja USA.

Kuni kogu maailm totaalselt päikesele, tuulele ja muule puhtusele üle minna suudab – või igasugused heitmed nt üleilmse süsinikumaksuga üliväga ebamugavaks muudab –, kallavad praegust sorti tarnevapustused fossiilkütusetootjate veskile vett edasi.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles