R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: E.ON ja Austraalia miljardär kavatsevad Vene gaasi vesinikuga välja tõrjuda

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: E.ON ja Austraalia miljardär kavatsevad Vene gaasi vesinikuga välja tõrjuda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Mõtlik Mustang Saksamaal Esseni laadimisjaamas 16. märtsil 2022. Ford taotleb parasjagu patenti mootorile, milles vesinik ja õhk täiusliku tasakaalu leiaksid. Seega oleks väidetavalt välistatud jõuallika õhkulendamine ja kahjustused kõigele ümbritsevale.
Mõtlik Mustang Saksamaal Esseni laadimisjaamas 16. märtsil 2022. Ford taotleb parasjagu patenti mootorile, milles vesinik ja õhk täiusliku tasakaalu leiaksid. Seega oleks väidetavalt välistatud jõuallika õhkulendamine ja kahjustused kõigele ümbritsevale. Foto: INA FASSBENDER/AFP
  • Ühisfirma üritaks Euroopasse laevatada 5 miljonit tonni vesinikku aastas

Sakslaste energiafirma E.ON ja austraallasest miljardär Andrew Forrest ühendavad jõud rohelise vesiniku tootmiseks, et tõrjuda turult Vene gaas.

Plaan on järgmine: vesinik toodetakse tuule ja päikese abiga Austraalias, tuuakse seejärel üle lainete Euroopasse ning toimetatakse seal E.ONi torujuhtmeid pidi tarbijaile. Tarnetega tahetakse alustada aastal 2024 ning 2030. aastaks plaanitakse tõsta aastane tootmiskogus 5 miljonile tonnile.

«Ukraina sõda on Euroopa energiavarustusele hoopis uue horisondi loonud,» ütles E.ONi tootmisjuht Patrick Lammers, kes teisipäeval koos Forrestiga vastastikuse mõistmise memorandumile alla kirjutas.

Telli The Wall Street Journali igakuine uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

Esialgse kokkuleppe kohaselt hakkab Austraalia metallikontserni Fortescue Metals Group taastuvenergiaosakond Fortescue Future Industries (FFI) tootma rohevesinikku jaotamiseks Saksamaal ja Madalmaades. Forrest on Fortescue Metalsi endine tegevjuht ning FFI asutaja ja esimees.

Taastuvelektriga toodetud rohelist vesinikku on püüdlikult promotud kui maagaasi kliimasõbralikku alternatiivi. Siiski on seda siiamaani kulukas valmistada ning ülimalt tuleohtliku ainena ka riskantne transportida.

Kummatigi kaalub Euroopa vesinikku kui tulevikukütust oma kontinendil tehaste huugamas hoidmiseks. Samal ajal testivad loetud lennukitootjad vesinikuelementide kasutust õhulaevade liigutamisel.

Projekti kondikava koostasid Lammers ja Forrest märtsi alguses Berliinis. Lammersi sõnutsi jõuti ühtlasi ühisele seisukohale, et invasiooni tõttu Ukrainasse on business as usual Venemaaga välistatud.

Praegu impordib Euroopa Liit Venemaalt keskeltläbi kolmandiku vajalikust gaasikogusest. Saksamaa on omakorda maailma juhtiv Vene gaasi maaletooja, kuid kavatseb saavutada sõltumatuse sealsetest tarnetest aastaks 2024.

Erinevalt gaasist eritab vesinik kütusena põledes vett ja mitte süsinikdioksiidi. Vesiniku eraldamise protseduur on iseenesest küll energiamahukas ning võib suurtes kogustes süsinikdioksiidi vabastada, kuid rohevesinikku valmistatakse ontlikult tuuleturbiinide ja päikesepaneelidega.

Sakslaste mõtted on vesiniku suunas veerenud juba mõnda aega, kuid pärast Vene vägede Ukrainasse vuramist andis värske valitsus plaanidele jõuliselt gaasi.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles