R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Suuri aktsiamüüke tuleks hoida salajas. Numbrid näitavad vastupidist

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Suuri aktsiamüüke tuleks hoida salajas. Numbrid näitavad vastupidist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Meesterahvas sisenemas Morgan Stanley majja New Yorgis 29. aprillil 2009.
Meesterahvas sisenemas Morgan Stanley majja New Yorgis 29. aprillil 2009. Foto: BRENDAN MCDERMID/REUTERS
  • Aktsiahinnad langevad enne 58 protsenti suurmüükidest, avastas WSJ analüüs
  • Regulaatorid uurivad asja

Juba aastaid on Wall Streetil toimunud midagi kummalist.

Enne kui suuraktsionär oma suurmüügi teoks jõuab teha, kukub selle aktsia hind. Näib, nagu oleks teistel investoritel hais ninas.

Nii juhtus, kui Bain Capital trendikate talveriiete tootja Canada Goose Holdingsi aktsiaid müüs. Ja kui 3G Capital Kraft Heinzi aktsiaid müüs. Ja kui Apollo Global Management Norwegian Cruise Line Holdingsi aktsiaid müüs. Ja kui Alaska osariigi naftafond ühes AI-tarkvara firmas oma osalust nudis.

Sellised tehingud – tuntud kui hulgimüük (block trade) – peaksid olema aktsiate müüja ja toimingut teostama palgatud investeerimispanga vaheline saladus. The Wall Street Journal analüüsis kolme aasta lõikes ligi 400 taolist tehingut ning leidis, et tavaliselt lekib info enneaegselt välja. Müüjatele läheb see maksma miljoneid dollareid, kasu lõikavad aga pangad ja nende riskifondidest kliendid. Tegevus võib olla ebaseaduslik.

Telli The Wall Street Journali igakuine uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

WJS analüüs kattis 393 hulgimüüki vahemikus 2018–2021. Nagu selgus, kukkus müüki mineva aktsia hind vahetult eelneval börsisessioonil omataolistega võrreldes 58 protsendil juhtudest. Nende 268 tehinguga, mille puhul WSJ pankade poolt makstud summa kindlaks suutis teha, oleksid müüjad ühtlaste aktsiahindade tingimustes teeninud 382 miljonit dollarit rohkem – keskeltläbi 1,4 miljonit dollarit tehingult.

Käputäit juhtudest saaks selgitada negatiivse pealkirjaga ajakirjanduses või väita, et vedas lihtsalt viltu. Siiski on tegemist läbiva mustriga, kus aktsiad insaiderite hulgimüükide eel langevad. Mis viib mõtted sellele, et siia on suurem koer maetud: konfidentsiaalne info imbub välja.

Käivitatud on föderaaluurimine selgitamaks, kas pangad vihjavad tulekul hulgimüükidest oma parimatele klientidele. USA väärtpaberijärelevalve (SEC) on nõudnud kauplemisprotokolle ja elektroonilist kommunikatsiooni mitmelt suurpangalt ja riskifondilt. Nagu WSJ juba veebruaris kirjutas, teostab omaenda uurimist ka justiitsministeerium.

Praegu näib uurimise põhifookuses olevat Morgan Stanley, kes viimastel aastatel hulgimüügiturgu domineerinud on. Veebruari lõpupoole avaldas pank, et on juba suvest alates justiitsministeeriumile nende nõudmiste alusel informatsiooni edastanud. Novembris vabastas pank töölt hulgimüükide eest vastutanud tippjuhi Pawan Passi. Morgan Stanley pressiesindaja keeldus Passi asju kommenteerimast ning korduvatele katsetele vaatamata pole WSJ temaga ühendust saanud.

Infotaotlusi on regulaatorid teinud ka Goldman Sachsile.

Käimasoleva uurimise ja lisaks sellele ka laiema turulanguse tõttu on hulgimüükide suuräri viimastel kuudel kiratsenud, rääkisid nii pankurid kui investorid.

Nagu WSJ uuringust selgus, kauples Morgan Stanley teostatud tehingute hulgimüüki minev aktsia eelneval sessioonil omataoliste keskmisest 0,7 protsendipunkti madalamal. Teiste suurpankadega võrreldes oli see oluliselt halvem näitaja. Credit Suisse Groupi vastav protsendipunkt oli 0,4 ning Goldmani ja Barclaysi vahe sisuliselt puudus.

Kõikide pankade lõikes oli hulgimüügieelse aktsiahinna alasooritus 0,2 protsendipunkti.

Morgan Stanley, Credit Suisse, Goldman ja Barclays keeldusid kommentaaridest. Kõik teised selles artiklis mainitud ettevõtted ja investorid keeldusid kommentaaridest või jätsid kommentaarisoovile vastamata.

Lekete allikaid võib olla erinevaid. Firmadel on kombeks küsida hulgimüügi teostamise pakkumisi mitmelt pangalt, mistõttu jääb alati võimalus, et info lekitas keegi teine kui hanke võitja.

Kõikehõlmavat avalikku nimekirja hulgimüükidest ei ole. Mõned on registreeritud SECis. Üht-teist saab välja sõeluda ettevõtete esitatud aruannete rägastikust. Mõnest ei jäägi mingit jälge. WSJ ammutas andmeid uuringufirmade IPO Boutique’i ja Dealogicu andmebaasidest ning küsitles ka turul tegutsejaid. Võimalusel võrdlesime üksikasju omavahel. Tõenäoliselt võiks nimekiri olla pikem.

Kui insaiderid suuremat aktsiakamakat müüa tahavad, seisavad nad silmitsi probleemiga: tellimust börsile postitades läheks aktsia ilmselt vabalangusse. Seetõttu tullakse Wall Streetile.

Reeglina keskpäeva paiku kinnitab mõni investeerimispank, et ostab need aktsiad vaikselt üles – teatava allahindlusega sellesama börsipäeva sulgumishindade suhtes. Seejärel üritab see pank need aktsiad mõnele oma kliendile kõrgema hinnaga maha müüa ja vaheltkasu taskusse pista. See on otsekui klubiüritus: lõviosa tehingutest teeb neli-viis panka, ka ostjatena astuvad üles ühed ja samad riskifondid.

Wall Street elab ja hingab varajastest infokildudest ning hulgiostu hakul on pankuritel peos kõva kaart: nad teavad, et tõenäoliselt on tekkimas müügilaine. Seda seetõttu, et avalikud aktsionärid eeldavad, et insaidereid on paremini informeeritud – ning tavatsevad nende tehinguid järele ahvida. Ühtlasi lööb hulgimüük tasakaalust välja pakkumise ja nõudluse tasakaalu.

Regulaatorid kahtlustavad, et investeerimispangad on poetanud vihjeid oma tippklientidele, kes siis jaole saavad ja lainet ennetades müüma kukuvad, ütlesid uuringutega kursis allikad. Mitme WSJ poolt lahatud diili puhul läks aktsiahind langusse hilistel hommikutundidel või ennelõunal – selle aja paiku, mil müüjad tavaliselt pankuritele oma plaanidest teatavad.

Lõppkokkuvõttes saavad sellistes situatsioonides vastu pükse peamiselt pensionifondid, sihtkapitalid ja fondid, kes investeerivad erakapitalifirmadesse – mis omakorda kasutavad hulgimüüki, et vabaneda osalustest värskelt börsile läinud ettevõtetes.

Näiteks kaotas 33 miljonit dollarit Bain Capital, sest Canada Goose’i aktsia kukkus paari tunni jooksul enne seda, kui nad neid meeletus koguses maha müüsid. Avalikest allikatest selgub, et Bain Capitali investorite hulgas on Indiana osariigi õpetajad ja Los Angelese munitsipaaltöötajad. Suurinvestoriteks on pensionifondid ka Bostonis baseeruvas T.H. Lee Partnersis, kel jäi aastail 2018–2021 viielt hulgimüügilt teenimata vähemalt 31 miljonit dollarit.

Hulgimüügid võivad olla riskantsed. Pangad konkureerivad, et aktsiaid õhukeste hinnaalandustega üles osta, ning kui nad nõudluse prognoosiga puusse panevad või turg ootamatult ja järsult kukub, võib nende kasum hoobilt haihtuda.

See omakorda teeb detailide lekitamise finantsiliselt ahvatlevaks. Teades, millised investorid neid aktsiaid ostavad ja millise hinnaga, saab pakkumist peenhäälestada ja kahjukandmise riski vähendada. Ja tähtsatele klientidele tulusast tehinguvõimalusest teada andes – hulgimüüki mineva aktsia lühikeseks müümine on tavaliselt magus – saab nende silmis kirja kasulikke linnukesi.

On ka teisi põhjusi, miks aktsia hulgimüügi eel langeda võib. Kui ettevõte börsile läheb, ei ole töötajatel ja varajastel investoritel reeglina lubatud teatud aja jooksul oma aktsiaid müüa. Üldiselt on selliseks perioodiks kuus kuud. Riskifondid teavad, millal keeluaeg otsa saab, ning müüvad aktsia tihtilugu ennetavalt lühikeseks.

Siiski näikse keeluperioodiga seonduvat vaid kümmekond WSJ nimekirja hulgimüügitehingut, ning eriti hullusti neil teistega võrreldes ei läinud. Valdavalt polnud aktsia äkklangusele ühtegi ilmselget põhjust.

Enamik juhtudest on laias laastus sellised, nagu juhtus tarbijabrändidesse investeeriva 3G Capitaliga. Vahemikus 2018–2021 tegi 3G vähemalt kolm hulgimüüki, et vähendada oma osalust kahes neist – Kraftis ja Restaurant Brands Internationalis (Burger Kingi emafirma). Kõikidel puhkudel värvati aktsiaid müüma Morgan Stanley. Kõikidel puhkudel liikus aktsia ebasoodsalt.

7. augustil 2018 tõusis Kraft terve hommikupooliku ning edestas teisi S&P indeksi tarbekaubafirmasid. Kell 12.26 pärast lõunat – just sel ajal, kui hulgimüükide teostajad tavaliselt panku kaasavad – läks aktsiahind teravasse langusse. Börsipäeva sulgudes oli ta 1,6 protsenti indeksist maas ning nööris 3G Capitali kasumilt ligikaudu 13 miljonit dollarit.

Selsamal aastal müüs 3G hulgi ka Restaurant Brandsi aktsiaid. Lõuna paiku läks neil põhi alt ning kukkumist kogunes 1,8 protsenti – päeval, mil indeks tõusis. Ihnuskoina kuulus investeerimisfirma, kes kulusid kõikvõimalikel viisidel kokku hoiab ning töötajail vaid vastava loa alusel värvikoopiaid teha võimaldab, kaotas kasumilt 56 miljonit dollarit.

—Kaasautorid: Susan Pulliam ja Juliet Chung

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles