Päevatoimetaja:
Urho Meister

WSJ: Vene impeeriumi lõpp? (1)

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Copy
Vaade Vladimir Putini monumendile Zili suusabaasi juures Biškeki lähistel Kõrgõzstanis 8. detsembril 2019.
Vaade Vladimir Putini monumendile Zili suusabaasi juures Biškeki lähistel Kõrgõzstanis 8. detsembril 2019. Foto: VLADIMIR PIROGOV/REUTERS

Nüüd, mil Venemaa ja Ukraina valmistuvad arvatavasti suurimaks tankilahinguks Euroopas pärast teist maailmasõda, on Vladimir Putini sõja lõppu võimatu ette näha. Ida-Ukraina väljadel võib Venemaa juba tühipalja mastaabiga suure tüki haarata, kuid välistada ei või ka teistsuguseid stsenaariume. Kui ukrainlastel Lääne relvade ja varustuse väel vaprust ja taktikalist tarkust üles näidata õnnestub, võib Venemaa taas tagasilöögi saada.

Putini jaoks poleks hullemat, kui Ukrainas lüüa saada, Donbassi venemeelsed enklaavid kaotada ja naabermaa Läänele minetada. Isikliku alandusega asi ei piirduks, kuigi karjäär saaks ilmselgelt kabelimatsu. Psühholoogiline ja strateegiline šokk oleks see nii Venemaa staatusele kui ka kuvandile – iseenese silmis. Käänaku teeks Venemaa ajalugu kui selline.

Seejuures poleks Venemaa endiste impeeriumite seas esimene, keda ähvardab ajaloohaamri löök. Kui Hispaania 1898. aastal noorukese Ameerika käest naha peale sai, läks teist teed ka kogu nende lugu. Kolumbuse reisidest saati Hispaaniat defineerinud impeerium oli ühtäkki ühel pool ning kahtlema lõid hispaanlased nüüd kõiges, monarhiast kiriku rollini.

Tagasi üles