R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Hiina tehnohiiud tõmbavad koostööd Venemaaga vaikselt koomale

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Dan Strumpf
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Hiina tehnohiiud tõmbavad koostööd Venemaaga vaikselt koomale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Noorus 3. juulil 2012. Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu suveülikoolis Lenovo arvuti ümber mõtteid vahetamas.
Noorus 3. juulil 2012. Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu suveülikoolis Lenovo arvuti ümber mõtteid vahetamas. Foto: VRSN / Flicr
  • Firmad taanduvad USA sanktsioonide ja tarnijate survel, hoidudes Pekingi hoiatuste tõttu avaldustest

Hiina tehnoloogiafirmad tõmbuvad tasahilju tagasi äritegevusest Venemaal, hoolimata Pekingi üleskutsetest seista vastu pitsitusele piiri tagant.

Mitmed suurfirmad nagu Lenovo ja Xiaomi on hakanud kärpima tarneid Venemaale, kus Hiina tehnoloogia on domineerinud mitmes turusegmendis, räägivad kursis olevad allikad – hoidudes seejuures avalikest teadaannetest, kuna Peking Lääne sanktsioone ei poolda.

Hiina värskeima statistika kohaselt langes tehnoloogiaeksport Venemaale märtsis veebruariga kõrvutades järsult. Sülearvutite tarned kukkusid 40 protsenti, nutitelefonid ligi kaks kolmandikku ning telekomide tugijaamad 98 protsenti. Hiina kaubavahetust välismaailmaga on oluliselt häirinud ka Covidi-lockdown Shanghais, kust lõviosa Hiina eksportkaupa pärineb.

Telli The Wall Street Journali igakuine uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

Tagasitõmbumise taga on USA ja liitlaste vallandatud sanktsioonilained Venemaa vastu pärast Ukraina-invasiooni veebruari lõpus. USA on ähvardanud reeglitele sülitamise korral karistada ka Hiina firmasid.

Kuulekusele survestavad hiinlasi suured USA kiibitootjad, kes nõuavad klientidelt, et nende pooljuhid ei satuks Venemaad varustavate kolmandate osapoolte toodetesse, ütlesid allikad, kelle sõnutsi saatis üks tarnija märtsikuus kõigile klientidele koguni kirjaliku nõude.

Aprillis tunnistas Hiina kaubandusministeerium, et sanktsioonid on kaubavahetust Venemaaga takistanud, kuid manitses firmasid «välisele sundusele mitte alluma ning hoiduma ebakohastest teadaannetest».

Ametlikel andmetel langes Hiina üleüldine eksport Venemaale märtsis rahaliselt 27 protsenti – märk sanktsioonide süvamõjust ka maadele, kus valitsused sanktsioonipoliitikale vastu seisavad.

Vastukaaluks sanktsioonidele on Hiinas rakendamisel ridamisi meetmeid. Muu hulgas on heaks kiidetud reeglid, mis kohustaks Hiina firmasid mitte kuuletuma välismaistele sanktsioonidele, mida Peking peab põhjendamatuks. Tänase seisuga ühtegi seesugust korraldust Pekingist veel lähtunud pole.

Kujunenud atmosfääris ähvardab USA ja Hiina vaheline lõhe Ukraina konflikti küsimuses laieneda, ühtlasi õhutades hiinlasi arendama USA tehnoloogiast sõltumatuid tarnekette.

Muu hulgas kujutavad sanktsioonid endast rangeid kontrollmehhanisme, mis blokeerivad ekspordi Venemaa kaitsesektorisse, samuti peatavad USA seadmete, tarkvara või jooniste abil valmistatud toodete ekspordi isegi juhul, kui valmistajaks on USA-väline ettevõte. Eriliselt efektiivseks on sellised meetmed osutunud tehnoloogiasektoris, kus komplekssed tarneketid Washingtonile arvukalt hoobasid pakuvad.

Tihedale sanktsioonisõelale vaatamata lipsab kraami ka läbi. Näiteks teatas taanlaste Veonile kuuluv Vene telekom Beeline, et sai märtsis seadmeid Hiina suurfirmalt Huawei Technologies. Nende sõnutsi tulenesid tarned 2021. aastast pärinevast infrastruktuurivajaduste hinnangust ning tehing vastas «täielikult kõikidele kohalduvatele seadustele, USA ekspordikontrollid kaasa arvatud».

Aprillis väitis USA kaubandusminister Gina Raimondo, et ekspordikontrollide tõttu on Venemaa kõrgtehnoloogiaimport vähenenud enam kui poole võrra, mistõttu riigis napib pooljuhte ning sõjatehnika varuosi. Märtsis New York Timesile antud intervjuus ähvardas Raimondo Hiina firmasid karistada, kui nood sanktsioonidega kaasa ei tule.

Kui Hiina arvutitootjad võtmetähtsusega kiibitarnijast ilma jääksid, «oleks see katastroof», ütles turu-uurija Canalyse tegevjuht Steve Brazier. «Arusaadav siis, et nad sellist stsenaariumi parema meelega väldiksid.»

Teatud tarbeelektroonika jaoks tehakse USA sanktsioonides küll mööndusi, kuid sellisel juhul tuleb seda müüa otse valitsusvälistele organisatsioonidele, ütles kunagine kaubandusministeeriumi ametnik Kevin Wolf, nüüdne advokaadibüroo Akin Gump Strauss Hauer & Feld partner. Valdavalt müüakse tehnoloogiat kohapealsete vahendajate kaudu.

Maailma juhtiv arvutitootja Lenovo oli läinud aastal HP järel Venemaal müüginumbrite poolest teisel kohal. Tarned Venemaale peatas Lenovo peatselt pärast sõja algust Ukrainas, rääkisid erinevad logistikafirmad ja turu-uurijad, kes toodete liikumisel silma peal hoiavad.

Allikate sõnutsi on tarned Venemaale katkestanud ka Xiaomi, kellest rohkem müüs Venemaal mullu telefone vaid Samsung. Ühe kohapealse edasimüüja kinnitusel pole kaupa viimastel nädalatel peale tulnud.

Kõik Hiina firmad konfliktses situatsioonis niivõrd madalat profiili siiski ei hoia. Droonivalmistaja DJI aprillikuine avaldus tarnete peatamisest Ukrainasse ja Venemaale kõlas kontekstis, kus Ukraina ametnikud kurtsid tehniliste tõrgete pärast lahinguväljal.

«DJI otsus ei kujuta endast avaldust ühegi riigi, vaid meie põhimõtete kohta,» ütles DJI pressiesindaja. «DJI jaoks on sügavalt vastuvõetamatu meie droonide kasutamine kahju tekitamiseks ning me peatame ajutiselt müügi [Ukrainas ja Venemaal], kuna soovime tagada, et neid ei kasutata sõjalisel eesmärgil.»

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles