WSJ: Investor avastab end turult, kus aktsia enam ei valitse

Olukord aktsiaturul on ootamatu. Pildil maakler ekraani silmitsemas. Foto: KAI PFAFFENBACH/REUTERS

Pärast 2008/2009 finantskriisi olid intressimäärad aastaid niivõrd madalal, et paljude investorite hinnangul tuli korralike kasumite teenimiseks portfelli kõva patakas aktsiaid toppida. Seesugune veendumus osutus niivõrd popiks, et Wall Street talle isegi nime pani: TINA ehk there is no alternatiive – aktsiatele alternatiivi pole. Loomulikult oli aktsiaturg riskantsem näiteks riigivõlakirjadest, mille kupongimaksed aastast aastasse garanteeritud on. Aktsiate tootlused olid aga praktiliselt kõigest turul leiduvast niivõrd palju paremad, et erilist alternatiivi investorid rahapaigutuseks ei näinud.

Taolise dünaamika on Föderaalreserv pea peale pööranud. Inflatsioonivõitlusele virgunud keskpank on käivitanud intressikergituste kampaania, millist alates 1980. aastatest nähtud pole. Selle aasta hakul veel nullilähedased intressimäärad võivad talveks 2023 juba 3 protsendi kõrgustes hõljuda, usuvad investorid. Mistõttu palavalt armastatud aktsiad mitmete aastate rekordmadalusse on pudenenud.

Turgudele ja igat masti investoritele tähendab see valu ja vaeva: kahjumid on krõbedad nii riskifondide kui päevakauplejate maailmas. Muretsemiseks on põhjust Ameerika tuletõrjujatel, politseinikel, õpetajatel ja teistel riigiteenistujatel, kes pensionifondidesse enam kui 4,5 triljoni dollari jagu säästusid on usaldanud. Räsida on saanud idufirmad, mis alles aasta tagasi kerge vaevaga raha kogusid. Eriotstarbeliste SPACide abiga IPOsid kavandanud firmad panevad plaane ridamisi riiulile. Klobida on saanud krüptorahad ja NFTd, riskitiivad Fedi poliitikatuultes kärbitud.