R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Investor avastab end turult, kus aktsia enam ei valitse

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Akane Otani
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Investor avastab end turult, kus aktsia enam ei valitse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Olukord aktsiaturul on ootamatu. Pildil maakler ekraani silmitsemas.
Olukord aktsiaturul on ootamatu. Pildil maakler ekraani silmitsemas. Foto: KAI PFAFFENBACH/REUTERS
  • Manalateed võib minna mantra, et aktsiatele «alternatiivi pole»

Pärast 2008/2009 finantskriisi olid intressimäärad aastaid niivõrd madalal, et paljude investorite hinnangul tuli korralike kasumite teenimiseks portfelli kõva patakas aktsiaid toppida. Seesugune veendumus osutus niivõrd popiks, et Wall Street talle isegi nime pani: TINA ehk there is no alternatiive – aktsiatele alternatiivi pole. Loomulikult oli aktsiaturg riskantsem näiteks riigivõlakirjadest, mille kupongimaksed aastast aastasse garanteeritud on. Aktsiate tootlused olid aga praktiliselt kõigest turul leiduvast niivõrd palju paremad, et erilist alternatiivi investorid rahapaigutuseks ei näinud.

Taolise dünaamika on Föderaalreserv pea peale pööranud. Inflatsioonivõitlusele virgunud keskpank on käivitanud intressikergituste kampaania, millist alates 1980. aastatest nähtud pole. Selle aasta hakul veel nullilähedased intressimäärad võivad talveks 2023 juba 3 protsendi kõrgustes hõljuda, usuvad investorid. Mistõttu palavalt armastatud aktsiad mitmete aastate rekordmadalusse on pudenenud.

Turgudele ja igat masti investoritele tähendab see valu ja vaeva: kahjumid on krõbedad nii riskifondide kui päevakauplejate maailmas. Muretsemiseks on põhjust Ameerika tuletõrjujatel, politseinikel, õpetajatel ja teistel riigiteenistujatel, kes pensionifondidesse enam kui 4,5 triljoni dollari jagu säästusid on usaldanud. Räsida on saanud idufirmad, mis alles aasta tagasi kerge vaevaga raha kogusid. Eriotstarbeliste SPACide abiga IPOsid kavandanud firmad panevad plaane ridamisi riiulile. Klobida on saanud krüptorahad ja NFTd, riskitiivad Fedi poliitikatuultes kärbitud.

Investorid rehitsevad raha aktsiatest ultraturvalistesse varadesse, mida viimased kümme aastat põhimõtteliselt põlastati – sularaha, riigivõlakirjad, hoiusesertifikaadid, rahaturufondid jms. Vahemikus 20.-29. aprill viisid investorid globaalsetesse rahaturufondidesse 51,4 miljardit dollarit – suurim nädalane summa alates oktoobrist. Aprillikuuga võeti börsifondidest välja 19,2 miljardit dollarit, mis on suurim väljavool alates aastast 2019. Bank of America küsitluse järgi on 47 protsendi haldurite portfellides sularahapositsioonid «üle keskmise» – kõrgeim tase alates aprillist 2020.

Mõnede investorite rõõmuks on konservatiivne panustamine rohkem tulu tootma hakanud. Kolmekuised USA riigivõlakirjad pakuvad praegu 0,97 protsenti tootlust (viimased kaks aastat praktiliselt mitte midagi). Capital One Financial Corporation maksab viieaastaste hoiusesertifikaatide hoidjatele 2,25 protsenti aastas, USA välisministeeriumi inflatsiooniga korrigeeritavad võlakirjad (I Bonds) teenivad investoritele järgmised kuus kuud 9,62-protsendiseid intressimakseid.

«Paljud passivad ja ei tee midagi,» ütles UBS Global Wealth Managementi investeerimisjuht Jason Draho. Ta lisas, et mitmed erakliendid hoiavad oma vara sularahas ega üritagi turupõhja tuvastada.

«Ma ei taha aktsiaid osta»

Kui aktsiad tänaseni lähimiveniku tõusutempot teeksid, pakuks need alternatiivid investoreile ilmselt vähe huvi. Teenis ju S&P 500 viimasel kümnendil 17 protsenti aastatulu. Kuid tänavune pilt aktsiaturul on sügavalt sünge.

Aasta algusest on S&P 500 kukkunud juba 16 protsenti ning kursil kõige hullema tootluse poole alatest aastast 2008. Isegi virelevad võlakirjad on tänavu aktsiaturgudele tuule alla teinud. Bloombergi USA võlakirjade koondindeks (sh riigivõlakirjad, hüpoteekvõlakirjad ja kvaliteetfirmade võlakirjad) on tänavu kaotanud 9,4 protsenti.

«Varem öeldi, et võlakirju ma ei taha, sest need toodavad liiga vähe, andke aktsiaid. Täna öeldakse, et aktsiaid ma osta ei taha, sest need kukuvad,» ütles investeerimisjuht Andy Kapyrin RegentAtlanticyust, mille hallata on 6 miljardi dollari väärtuses vara.

Ebatavaline on investorite reaktsiooni puhul see, et tavaliselt tavatsesid rahahaldurid pärast müügilaineid kärmelt järele sukelduda ja allahinnatud aktsiaid kokku osta – Wall Streeti slängis buy the dip. Niiviisi jäid languslained suhteliselt lühikeseks.

Seekord sellist tõusuefekti aga tulnud pole. Reedese seisuga kogunes S&P 500 kukkumist juba kuus nädalat jutti, mis juba 2011. aasta eurokriisi tipphetki meenutab. Paljud investorid seostavad sellist tormi Fedi otsusega hõlprahale lõpuks lõpp teha – mis aktsiad üles lõi ja inimesi üha rohkem raha aktsiaturule kallama ajendas.

Üheks põhjuseks, miks aktsiatel tagasi põrgata pole õnnestunud, olevat seejuures lihtne matemaatika. S&P 500 dividenditootlus on ligikaudu 1,5 protsenti. Keset tänavusi torme on USA 10-aastase võlakirja tootlus 2,9 protsenti kandis. Milleks hoida aktsiaid, kui käepärast on sisuliselt riskivaba alternatiiv, ütlevad investorid.

Läbi aegade on investoritele ära tasunud, kui nad keset tõusvaid intressimäärasid ja aktsiate kukkumist turutormides kindlaks jäid. Näiteks tõstis Fed inflatsiooni alistamiseks intressimäärasid aastatel 1986 ja 1987. Must esmaspäev ehmatas aga Fedi jalamaid taas intresse langetama, misläbi aktsiad järgmised kaks aastat kahekohalisi tootlusprotsente tõid.

Lähemasse minevikku vaadates langesid aktsiad ka 2018. aastal, kui Fed määrasid kergitas ja mõista andis, et teeb seda järgmisel aastal jälle. Lõppeks langetas keskpank intressi aga kolm korda, misläbi 2018. aasta tõsted põhimõtteliselt tühistatud said – et USA majandusele kaubandussõjas ja globaalses jahenemises puhvrit pakkuda. Taas tegi S&P 500 ralli ja õnnistas investoreid kahekohaliste tootlusprotsentidega aastail 2019, 2020 ja 2021. Tol ajal olid tootluselt rahalt ja rahalaadsetelt investeeringutelt kõvasti kehvemad, kui aktsiatelt.

Seekord on investorid kõhelema ajanud tunne, et Fed teist teed läheb. Paljud usuvad, et seekord keskpank niipea suunda ei muuda, isegi kui turutormid tunduvalt hullemaks lähevad. Ning seetõttu jääb TINA-efekt ilmselt veel mõnda aega avaldumata.

Fed on mõista andnud, et hetkel on nende tipmiseks prioriteediks hinnasurvete kammitsemine. Aprillikuiste andmete valguses kerkis inflatsioon märtsis kiireimas tempos alates aastast 1982. Viimase kahe kuuga on kõikvõimalikud hinnad autodest-kütustest kuni toiduaineteni sellist tõusu teinud, et president Joe Biden inflatsiooni oma teisipäevases kõnes majanduse suurimaks väljakutseks kuulutas.

Aprillis ütles ka Fedi esimees Jerome Powell ise, et hinnastabiilsuse taastamine on «absoluutselt eluline». «Ilma hinnastabiilsuseta majandused ei toimi,» lisas ta.

Varjupaiku on vähevõitu

Paljude investorite küsimus on nüüd, et kui kaua Fedil inflatsiooni kontrolli alla saamisega aega võiks minna. Ja kuidas läheb turgudel, kuniks see juhtub?

Wall Streeti analüütikud on visandanud paar varianti, kuidas ülejäänud aasta välja võiks näha.

Üks stsenaarium on, et Fedil õnnestub pehme maandumine korraldada: jahutada majandust piisavalt, et inflatsioon 2 protsendi lähistele tagasi saada, vältides samas langusse minekut. Siis võiksid aktsiad taas atraktiivsemaks osutuda, kuna ettevõtlustulud jääksid tugevaks ning investorid sooviks jälle börsifirmadele panustada.

Teine stsenaarium niivõrd hingekosutav pole: Fedi poliitika viib majanduse languse veerele, misjärel peaksid langema võlakirjade tootlused, nagu tavaliselt juhtub, kui investorid pessimistlikumnaks muutuvad (nad lähevad üles, kui investoreile terendab kiirem kasv ja inflatsioon).

Kas selle peale virguks TINA?

Ilmselt mitte otsekohe, järeldasid Goldman Sachsi analüütikud strateeg David Kostini juhtimisel. Hatatuseks kannataksid ilmselt ettevõtlustulud. Alates aastast 1949 on tulud aktsia kohta kukkunud majandusalangustes keskmiselt 13 protsenti, kirjutasid nad. Seejärel langesid aktsiahinnad tõenäoliselt veelgi. Varasemates majanduslangustes on S&P 500 keskmine tipust-põhja kukkumine olnud 24 protsenti, avastasid analüütikud.

Investorid võiksid teha siit mitte just meeldiva järelduse: pärast pikka ja ebatavaliselt tugevat turuperioodi ei tohiks raha lihtsalt aktsiatesse parkides oodata tootlusi, millistega läinud kümnendil ära harjuti.

Investeeringujuht Kapyrin soovitab klientidel vähendada pikemaid võlakirju, mis reeglina on intressimäärakergituste suhtes tundlikumad, kui lühikesed – tähtajaga paarist päevast aastani. Aktsiaturul soovitab ta pöörata pilgud tehnoloogiaaktsiatelt esmatarbekaupadele, mis ka kõikuvas keskkonnas stabiilset tootlust pakkuda võivad.

«Kui Fed taolist teed läheb, jääb pelgupaiku väga väheks,» ütles Kapyrin. «Turusõber ta enam pole.»

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles