R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Aktsiad on kõvasti kukkunud. Aga ikkagi liiga kallid

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Karen Langley
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Aktsiad on kõvasti kukkunud. Aga ikkagi liiga kallid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Maakler ja mull 15. juunil 2015 New Yorgi aktsiabörsil.
Maakler ja mull 15. juunil 2015 New Yorgi aktsiabörsil. Foto: LUCAS JACKSON/REUTERS
  • S&P 500 kukkumisruumi on veel küllaga, kui ajalukku kiigata

Niivõrd nigelasti pole USA aktsiate aasta alanud juba üle poole aastasaja. Mõnede mõõdikute järgi näevad nad ikka veel liiga kallid välja.

Et aktsia väärtusele omapoolset hinnangut anda, kasutab Wall Street tihtilugu selle hinna ja tulu vahekorda. Sellisest vaatvinklist oli turg ebatavaliselt kallis viimased kaks aastat, mil superlõtv rahapoliitika viis avalikkuse seisundisse, kus aktsiatele alternatiivi sisuliselt ei nähtudki.

Aasta algusest on kõnealune mõõdik küll 16 protsenti kukkunud, kuid läinud nädala lõpus kauples S&P 500 ikkagi eelseisva 12 kuu tulust 16,8 korda kallimalt. Mis on jätkuvalt kõrgem viimase 20 aasta keskmisest (15,7), kuigi 2020. aasta septembrikuisest tipust 24,1 siiski allpool.

Telli The Wall Street Journali igakuine uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

Nüüd mil inflatsioonimured ja Föderaalreservi pistrikupööre turud lainetama on löönud, käib aktsiaväärtuste üle elav debatt. Reedese seisuga oli S&P 500 aastane allakäik kõige rängem alates aastast 1970, näitab Dow Jonesi turustatistika.

Üheks ebakindluse põhjuseks on mure, et Fedi intressitõusud majanduse langusse lükkavad – millistel puhkudel aktsianäitajad reeglina nõrgenevad. Kõrgemad intressimäärad vähendavad firmade eeldatavate rahavoogude väärtust, mida hindamismudeleis reeglina kasutatakse. Juba muretsevadki mõned investorid, et turuootused ettevõtlustulude osas liialt kõrgele on krutitud, arvestades majandust ootavaid takistusi.

91 miljardi dollari väärtuses varasid haldava Boston Partnersi strateegi Michael Mullaney hinnangul on S&P 500 väärtus tänaste määrade valguses õiglane, kuid langeb edaspidi veelgi.

Intressikergituste ajal lähevad väärtused tavaliselt langusse, aeglustub ka sissetulekute kasv – isegi siis, kui inflatsioon parasjagu kõrgel pole. See tähendab aga, et lähikuudel tuleb investoritel ilmselt veelgi kasinama turukeskkonnaga arvestada.

Veelgi enam: Fed on oma tsükliga alles alguses ning Mullaney usub, et nad kergitavad baasintressimäära inflatsiooni ohjeldamiseks isegi kõrgemale, kui praegu arvata osatakse. Fedi kampaania lõpuks kaupleb S&P 500 tema arvates tasemel 15 korda eeldatud tulud. Kui lisandub ka majanduslangus, pakub ta kordajaks 13 või 14.

«Kõikuvale turule jääme me seniks, kuni inflatsiooniprobleemi lahenemisest konkreetseid tõendeid tuleb,» ütles Mullaney.

Mull lõhki?

Juba on turuturbulentsi 2000. aasta dot-com mulliga kõrvutama hakatud.

Läinud nädalal kirjutasid Citigroupi analüütikud, et mulliterritooriumile sisenes USA aktsiaturg 2020. aasta oktoobris ning on sellest mullist nüüd väljumas. Siiski usuvad nad, et praegusel juhul aktsiad niivõrd ülespuhutud pole.

2000. aasta märtsis ronisid aktsiahinnad tulevikutuludest suisa 26,2 korda kõrgemaks. Järgnenud müügilaines kukkusid nad kivina. 2002. aastaks kauples S&P 500 14,2 peal. Karmil langusaastal 2008 oli nimetatud näitaja 8,8.

Tänavused tormid on tuuseldanud küll praktiliselt kõiki aktsiaid, kuid kõige valusama löögi on saanud tehnoloogia ja teised kõrgekshinnatud kasvuaktsiad. Russell 1000 kasvuhindeks on tänavu kukkunud 24 protsenti, väärtusindeks aga 8,1 protsenti.

Kasvuindeksi kukkujatest on Apple’i aktsia all 17 protsenti, Microsoft 22, Amazon 32 ja Tesla 27 protsenti.

Väärtuskategoorias on aga Berkshire Hathaway üleval 3,8 protsenti, Johnson & Johnson üleval 3,4 protsenti, UnitedHealth all 3,3 protsenti ja Exxon Mobil üleval 45 protsenti.

Mis Tesla aktsiatesse puutub, siis astusid nad uude aastasse kaubeldes eeldatud tuludest 120 korda kallimalt, läinud nädala lõpus oli kõnealune kordisti 54. Kontrastiks: Exxon Mobil kauples 2021. aasta lõpus 10,5 peal ning on nüüdseks kukkunud 9,4 tasemele.

Et firmaväärtused valdkonniti oluliselt erinevad, on normaalne. Reeglina on investorid valmis maksma rohkem firmade eest, millest nad kiirkasvu ootavad. Heldelt hinnataksegi tihtilugu just tehnoloogiafirmasid, nafta- ja gaasifirmad on aga ajalooliselt tagasihoidlikumalt kaubelnud, kuna selle sektori väljavaated sõltuvad energiahindadest, mis tsükliliselt teravalt kõiguvad.

«On ilmselge, et peamise hoobi said just need kõige kallimad nimed,» ütles BMO Wealth Managementi investeeringujuht Mike Stritch. «Tõusvate [intressi]määrade keskkonnas on hinnad mõistlikumaks rappunud.»

Kallid paistavad USA aktsiad ka oma välismaiste ametivendadega võrreldes. Ainult Belgias, Portugalis ja Saudi Araabias, samuti Nasdaqi tehnoloogiarikkas komposiitindeksis on väärtusnäitajad kõrgemad kui S&P 500. Üldisest tasemest annavad aimu näiteks Hongkongi Hang Seng (9,5), Jaapani Nikkei 225 (14,3) ja sakslaste DAX (11,4).

Mistõttu mõned investorid juba maade ja merede taha piiluvadki.

«Isegi meie USA-kesksetes strateegiates on paras ports rahvusvahelisi aktsiaid, seast nad on lihtsalt odavamad,» ütles Scharf Investmentsi tegevdirektor Eric Lynch.

Tuleme tulude juurde

Hinnad pole aktsiate puhul veel kõik. Mängu tulevad ka ettevõtete tulud. Kui tulud tõusevad ja hinnad paigal püsivad, tõmbuvad väärtused kokku. Kui tulud kukuvad, näivad aktsiad samade hinnatasemete taustal veelgi kallimad.

Tänase seisuga on tulud üks väheseid valguslaike turgudel, mida kõigutavad nii inflatsiooninumbrid, Fedi poliitikatuuled, Ukraina sõjapealkirjad ja Hiinas hiiliv Covid.

Värskete andmete laekudes peaks S&P 500 ettevõtete kvartalikasumid olema aastatagusega kõrvutades üleval 9,1 protsenti (31. detsembril prognoositi 5,9 protsenti). Käesoleva aasta lõpunäitajaks prognoositakse nüüd 10 kasvuprotsenti, läinud aasta lõpus pakuti 7,4.

Tulemuste tugevus võlgneb tänu ka ebatavaliselt prisketele hinnalisanditele – ilmselt on paljudel firmadel õnnestunud kõrgemad kulud klientide kraesse kallata. Analüütikute hinnangul on S&P 500 avakvartali müügikäibe puhastasuvus 12,3 protsenti ehk viie aasta keskmisest (11,2%) kõrgem.

Mõned investorid julgevad sellise trendi jätkumises siiski kahelda.

«Nii kõrgete [hinna]lisandite jätkumine ei tundu lihtsalt tõenäoline,» ütles Lynch. «Nii et isegi kui tohutut majanduslangust ei tule, on meie meelest ikkagi igati mõistlik eeldada, et lisandid alla surutakse ning tuluprognoosid on liiga kõrged – pehmelt väljendudes.»

Mureks on põhjuseid veelgi. Bank of America globaaluuringute järgi on firmad käesoleval kasumihooajal maininud «nõudluse nõrkust» selle erinevates vormides kõige sagedamini alates aastast 2020.

Samuti avastas BofA, et 2022. aasta tuluprognooside tõus on suuresti seotud elavnenud ootustega energiasektoris. Ilma selle sektorita, mille S&P 500 osakaal on alla 5 protsendi, oleks tänavuste tulude ootused läinud aasta lõpust madalamad.

Kui tulud pettumuse peaksid valmistama, paistaks turuväärtused praegusest veelgi kallimad – kui aktsiahinnad just jälle ei kuku.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles