WSJ: Saksa idülli lõpp

Saksa kantsleriks pürgiv Olaf Scholz end septembris 2021 kampaaniakeeristes karrivorstiga kosutamas. Foto: Daniel Lakomski via www.imago-images.de/imago images/Jan Huebner

Kui kenasti naeratav kantsler Olaf Scholz läinud nädalavahetusel Baieri Alpide luksuslikus Schloss Elmaus G7-liidreid tervitas, näis Saksamaa igati normaalne. Pilt oli aga petlik. Niivõrd tõsiseid väljakutseid pole sakslased näinud alates Liitvabariigi rajamisest teise ilmasõja kiiluvees.

Asi käis väga kähku. Alles aastal 2020 oli vaat et terve maailm samal lainel Saksamaa rahuloleva arusaamaga, et neil on parim majandusmudel planeedil, jalge all ambitsioonikaim roheteekond ning valitsusportfellid pungil perfektseimat välispoliitikat, mis riigile üliodavalt rahu, julgeoleku ja rahvusvahelise populaarsuse tagab.

Kõik see oli illusioon. Saksa majandusmudel põhines ebarealistlikel maailmapoliitilistel eeldustel ning praeguses nõiakatlas see ilmselt ellu ei jää. Saksa energiapoliitika on paras kaos, särav eeskuju kogu maailmale, mida mitte teha. Väärtuspõhise välispoliitika reputatsioonisse on löönud sügavaid mõlke Ukraina-abiga kõhelemine. Ning nende julgeolekueksperdid on pidanud tunnistama tohutult ebameeldivat tõde: agressiivse Venemaaga silmitsi seistes sõltub Saksamaa (nagu üleüldiselt kogu Euroopa) täielikult Ameerika Ühendriikidest. Ajal, mil USA välispoliitiliselt üha enam Aasiale keskendub ning mõlemas parteis isolatsionism juuri ajab, jääb Saksamaa turvamine kogunisti Donald Trumpi hea tahte varna, kui too 2025. aastal Valgesse Majja peaks naasma.