:format(webp)/nginx/o/2022/07/22/14711122t1h8603.jpg)
Hispaania ja Portugal on hakanud vastu Euroopa Liidu plaanile nõuda liikmesriikidelt maagaasi kasutuse kärpimist kriisioludes 15 protsendi võrra. Nad väidavad, et selline üleüldine ettepanek ei arvesta Euroopa riikide vaheliste erinevustega.
Vastuseis võib põhjustada probleeme Euroopa Komisjonile, kes käis sel nädalal välja kondikava eelseisvateks külmakuudeks ilma piisava hulga Vene gaasita. Ettepanekus kutsutakse kõiki Euroopa Liidu liikmesriike kärpima oma gaasikasutust 15 protsendi jagu alates augustist. Komisjon andis mõista, et kriisiolukorras võidakse teha need piirangud kohustuslikuks.
Expresso veergudel reageeris ettepanekule Portugali energiaminister. Minister selgitas, et põua tõttu on piiratud Portugali võimalused genereerida hüdroenergiat, mistõttu kasutatakse elektritoodanguks suuremal määral maagaasi. Ta ütles, et kavandatavad gaasikärped võiksid tuua Portugalis kaasa elektrinappuse. Hispaania ütles omalt poolt, et kasinuskava tähendaks sealsete tarbijate jaoks ebaproportsionaalseid ohvreid.
Hispaania ja Portugali jaoks pole Vene gaasitarnete vähenemine niivõrd valus, kuna neil on olemas infrastruktuur veeldatud maagaasi (LNG) importimiseks suurtes kogustes.
Kujunenud vastaseis on järjekordne mõra Euroopa Liidu ürituses sõjateele läinud Venemaa karistamisel ühtset fronti esitada. Koordineeritult USA, Suurbritannia ja teiste Lääne jõududega asus blokk esimestel sõjanädalatel varmalt Moskva vastu sanktsioone vallandama. Hiljem on Vene energia vallas erimeelsused tekkima hakanud.
Madridi ja Lissaboni hoiaku tõttu võib Brüsselil minna raskeks kärpekohustusele üleliidulist heakskiitu kindlustada. Tuleval teisipäeval arutavad komisjoni ettepanekut liikmesriikide energiaministrid ning selle läbiminekuks on tarvis rohelist tuld vähemalt 15 valitsuselt, kes esindaksid vähemalt 65 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast.
Tõenäoliselt põrkab plaan vastuseisu vastu teistestki liikmesriikidest. Varasemalt on Ungari vetostanud kütuseekspordi keelu, mis muuhulgas puudutas maagaasi.
Neljapäeval hakkas gaas taas voolama Euroopa jaoks kriitilise Nord Streami torujuhtme kaudu, mis kümneks päevaks hooldustööde tõttu suletud oli. Euroopa ametnikud korrutavad siiski, et tarneid Moskvast kindla peale võtta ei või. Toru töötab praegu 40-protsendilisel võimsusel, Kremli sõnul on põhjuseks varasem ja seni lahendamata probleem ühega turbiinidest.
Komisjon kutsub liikmesriike vähendama energiatarbimist nüüd, et seda talviseks tarvituseks hoidlatesse varuda. Sel nädalal hoiatasid euroametnikud, et tarnenappused võivad lõpuks suruda valitsused normima energiat tööstustele – selline samm tekitaks tugeva säbarlainetuse läbi tarnekettide ja kahjustaks majandust.
Üheks põhjuseks, miks komisjoni kava selliseid sädemeid lööb, on sõnaselge kompenseerimiskava puudumine riikidele, kellel suhteliselt suured varud olemas on ja kes haavatavaid vennasrahvaid seetõttu päästma peaksid, ütles Bruegeli mõttekoja vanemteadur Simone Tagliapietra.
Tagliapietra sõnutsi motiveeriks finantskompensatsioon mõnesid riike energiatarbimist kärpima ning teistele Euroopa osadele oma gaasi eraldama. Hispaania võiks põhimõtteliselt suunata oma suhteliselt odavat Alžeeriast tulevat gaasi ümber Itaaliasse, kust seda aga olemasolevate toruühenduste kaudu Põhja-Euroopasse saaks saata.
Inglise keelest tõlkinud Urho Meister