WSJ: Iraani tuumadiili surmatõmblused

USA president Joe Biden (vasakul) ja välisminister Antony Blinken 29. juunil 2022 NATO tippkohtumisel Madridis. Foto: BRENDAN SMIALOWSKI/AFP

Nimetage seda kuidas tahate – kõikehõlmav tegevusplaan, inglise keeles kõlav ja keerukas Joint Comprehensive Plan of Action ehk JCPOA –, ikkagi on Iraani tuumaleppe lugu sant. Alates ajast, mil Donald Trump tõmbas USA välja Barack Obama diilist lõpetada Iraanile kehtestatud majandussanktsioonid vastutasuks islamiriigi tuumaarenduse ajutistele piirangutele, on diplomaatiline olukord nagu Schrödingeri kass: kastis ja kaas kõvasti kinni, ei elus ega surnud, mingis määramatus olekus.

Neil päevil on kastist levivat lehka aga järjest raskem ignoreerida. Iraani lähenedes tuumalävele näib saaga lähenevat lõpule.

Detsembris ütles USA välisminister Antony Blinken pressile, et «me ei luba Iraanil kõnelustelauas venitada ja aega võita, samal ajal oma programmiga edasi liikudes». Iraani see ei heidutanud ning nii venitamist kui tuumaarendust on nad naerusuiselt jätkanud. Läinud nädalal ütles Briti luurepealik reportereile, et Iraan on otsustanud Ameerika tingimused leppega taasliitumiseks tagasi lükata, kuid laseb läbirääkimistel rõõmuga edasi vinduda. Nagu sedastas samal ajal Rahvusvahelise Aatomiagentuuri (IEA) peadirektor Rafael Grossi, on Iraagi tuumaratsu lausa galopile läinud.