R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Ukraina palus IMFilt abiraha juurde

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Ukraina palus IMFilt abiraha juurde
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
IMF eelistaks riikidele raha laenates teada, kui suurelt territooriumilt ja elanikkonnalt need pikemas perspektiivis maksuraha saavad koguda.
IMF eelistaks riikidele raha laenates teada, kui suurelt territooriumilt ja elanikkonnalt need pikemas perspektiivis maksuraha saavad koguda. Foto: Simone D. McCourtie / World Bank
  • Kiiev eeldab tänavu teravat majanduslangust

Ukraina on esitanud Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) uue ametliku abitaotluse, kuna vajab raha sügava sõjaaegse majanduslanguse ja akuutse rahanappusega toimetulekuks.

Valitsuse sõnutsi esitati IMFi programmi avaldus reedel. Kiiev ootab abi novembriks või detsembriks, kuid ei avaldanud, kui palju ta palus.

Ukraina ametnikud loodavad, et abiprogramm aitab täita eelarveauku ning parandada majandusstrateegia usaldusväärsust julgustamaks Lääne valitsusi omapoolse panusega mitte venitama, selgitasid nad ning lisasid, et võimaliku abiprogrammi suurusjärku ja laenudega kaasnevaid poliitilisi tingimusi alles arutatakse.

Telli The Wall Street Journali igakuine uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

Ukraina valitsus teatas esmaspäeval ühtlasi, et ootab jätkuvalt Euroopa Liidu lubatud panust kogusummas 8 miljardit eurot. Samal ajal avaldas USA, et toetab Ukraina riigieelarvet täiendava 4,5 miljardi dollariga ning eraldab hakatuseks augusti lõpu poole üle 3 miljardi.

Sõda Venemaaga on Ukraina majandust tugevasti kurnanud. Valitsuse hinnangul kuivab majandus tänavu kokku umbkaudu 30 protsenti ning maksutuludega saab kaetud kõigest 30–40 protsenti kulutustest, kaasa arvatud kopsakad kaitsesummad.

Rahandusministeeriumi rehkenduste kohaselt jääb neil iga kuu vajaka 5 miljardi dollari ringis. Lääne lubatud toetused ja laenuraha – eriti Euroopa Liidust – ei ole laekunud piisavalt kiiresti ning Kiiev sõltub seetõttu oma keskpanga huugavast rahatrükimasinast.

Ukraina ametnikud kardavad, et liigne sõltuvus omaenda keskpanga võlakirjaostudest võib veelgi kõrgemale lükata inflatsiooni, mis niigi on 20 protsendi lati ületanud.

IMF ütles oma pressiesindaja kaudu, et «praeguses staadiumis pole meil midagi lisada». Märtsikuus eraldas fond Ukrainale 1,4 miljardit laenudollarit ning mainis juulis, et lähitulevikus toetatakse Ukraina riigirahandust ilmselt veelgi.

Analüütikute sõnutsi on IMFil raske anda värsket laenu Ukrainale, kuni too on haaratud sõtta, mille käigus võib kaotada nii territooriumit kui ka elanikkonda.

«Tüüpiliselt nad konfliktistsenaariumitesse suuri summasid ei laena,» ütles BlueBay Asset Managementi strateeg Londonis Timothy Ash. «Ilmselgelt soovib IMF Ukrainat igati aidata, kuid ikkagi sõltub ajastus sellest, kuidas konflikt lõpuks välja joonistub.»

Kõige raskem on IMFi jaoks hinnata Ukraina majanduse suurust, ütles Pariisis baseeruv AXA Investment Managersi analüütik Claire Dissaux. Puuduvad konkreetsed mõõdikud infrastruktuuri ja rahvaarvu kaotuste hindamiseks, samuti puudub selgus, kui suur osa territooriumist jääb Ukraina kontrolli alla, et määrata kindlaks, kui palju maksutulu valitsus pikemas perspektiivis koguda saaks, täpsustas analüütik.

Samal ajal üritab Ukraina saavutada kaheaastast ajapikendust dollarites ja eurodes nomineeritud riigivõlgadele kombineeritud nimiväärtuses ligi 20 miljardit dollarit. Praegu lähevad Kiievi võlakirjad kaubaks umbes 20 sendiga dollarist – investorite vaim on valmis Ukraina maksekatkestusteks.

Keskpanga andmetel on Ukraina välisvaluutavarud – sõja hakul 28 miljardit dollarit – sulanud 23 miljardile.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles