R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Pandeemia kindlustas Hiina kui maailma tehase positsiooni

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Pandeemia kindlustas Hiina kui maailma tehase positsiooni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Ekspordiks pakendatud Polestar teiste Volvo maasturite taustal.
Ekspordiks pakendatud Polestar teiste Volvo maasturite taustal. Foto: SUN YILEI/REUTERS
  • Rahvusliku julgeoleku ja tarnehirmude taustal sõltub Lääs hiinlaste töökätest

Sellest, kuidas sõltuvust Hiina vabrikutest vähendada tuleks, räägitakse Lääne pealinnades söögi alla ja söögi peale. Viimase kahe aastaga on Hiina oma positsiooni maailma domineeriva tootjamaana aga ainult tsementeerinud.

Trend on tugevnenud sedamööda, kuidas Hiina tehased tungivad kasumlikematesse valdkondadesse, nagu kiibid ja nutitelefonid ning vallutavad valdkondi nagu elektriautod ja roheenergia.

USA ja mõnede liitlaste jaoks on Hiina-sõltuvus muutunud mureallikaks – südant valutatakse erinevate küsimuste pärast alates rahvuslikust julgeolekust kuni globaalse tarneketi hapruseni. Omad põhjused end Lääne turgudest võõrutada oleks ka Hiinal, kus partei ja valitsus sooviksid suurendada sisemaist nõudlust, mis majanduse uutesse kõrgustesse lennutaks.

Esialgu aitab ekspordibuum aga Hiinal vähemalt mõneks ajaks kasvuteel püsida, trotsides karmi Covidi-poliitika muserdavat majandusmõju ja kinnisvaramullist väljuva õhu vihinat.

Hiina globaalekspordi rahaline turuosa kasvas 2019. aastast 13 protsendilt 2021. aasta lõpuks 15 protsendile, näotavad ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi andmed.

Peamiste konkurentide turuosa tegi samal ajal vähikäiku, nii et Hiina edu näis tulevat nende arvelt: Saksamaa libises sellesama perioodiga 7,8 protsendilt 7,3 protsendile, Jaapan 3,7 protsendi juurest 3,4 protsendi peale ja USA 8,6 protsendilt 7,9 protsendi tasemele.

Kuna Hiina taastus esialgsest Covidi-šokist kiiresti, olid nende vabrikud valmis varustama Läänt sellise ühtäkki kuuma kaubaga nagu näomaskid ja testikomplektid, aga ka arvutid ja kehakultuuritarbed kodukontoritesse taanduvale kaadrile.

Lisaks sai lääneriiklaste tarbimine tänu vohavatele riigitoetustele suisa tiivad ning Hiina tehaseid tabas tellimuste laviin.

Hiina osakaal globaalsel elektroonikaturul tõusis 2019. aasta 38 protsendilt 2021. aasta lõpuks 42 protsendile, tekstiiliekspordi vastavad numbrid olid 32 ja 34 protsenti.

Hiina ekspordibuum on jätkunud ka tänavu – analüütikute hämminguks, kes seda globaalmajandust kurnava ülikiire inflatsiooni, tõusvate intressimäärade ja Ukraina sõja oludes ei oodanud.

Osalt seletavad seda hinnad. Kuna tarbijakaubad on maailmaturul inflatsiooni tõttu kallinenud, kerkib ka Hiina ekspordi väärtus dollarites.

Hiina tolliameti ametlikel andmetel oli ekspordi juunikuine rahaline väärtus aastatagusest üleval 22 protsenti, mahud aga kasvasid vaid 5,5 protsendi.

Siiski on välismaine nõudlus Hiina kaupade järele osutunud järjekindlamaks, kui analüütikud arvasid – eriti Ühendriikidest, Euroopast ja naabermaadest Aasias. 2022. aasta esimese kuue kuuga laienes USA kaubandusdefitsiit Hiinaga mullusega kõrvutades 21 protsendi jagu 222 miljardile dollarile.

Rolli mängib ka pikaajalisem trend. Nimelt on Hiina viimastel aastatel järjekindlalt kasvatanud turuosa keerukamates ja kasumlikemates valdkondades, nagu tootmisvahendid, sõidukid, mootorid ja raskemasinad – ampsates turuosa traditsioonilistelt suurtegijatelt nagu Saksamaa.

Riigi toetusel uuristavad Hiina firmad endale nišše ka uutes sektorites, kust tulevikus kasvu oodatakse.

Näiteks on Hiina päikesepatareieksport paiskunud tänavu 24,9 miljardile dollarile, mis teeb 113 protsenti aastakasvu. Juulis püstitas värske kuurekordi Hiina autoeksport – tolliandmetel 290 000 sõiduriista, valdavalt elektrilised.

Mõne analüütiku arvates rõhutab Hiina ekspordibuum siiski seda, kuivõrd kiivas on sealne majandus vaatamata Pekingi pidevatele lubadustele tõhustada tarbimist.

Hiina kaubandusülejääk – juuliks juba üle 100 miljardi dollari – osutab lisaks ekspordi võimsusele ka impordi hädisusele, mis on nõrga sisenõudluse tunnus.

Selle asemel, et tarbijaid aidata, toetas Peking subsiidiumite ja sooduslaenudega pigem tootjaid ning jättis rahva virelema ja majanduse haavatavaks muutuvate meeleolude suhtes välismaal, rääkis Pekingi ülikooli rahandusprofessor Michael Pettis.

«Hiina kaubandusandmeid särava saavutusena vaadelda on täiesti vale,» ütles prof Pettis. «Tasakaal läheb üha rohkem paigast ära.»

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles