WSJ: Süvamerekaevandus koputab uksele, keskkonnamurede kiuste

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
, ajakirjanik, WSJ
Copy
Süvamere kaevandusroboti Patania II katsetamine Clarion-Clippertoni tsoonis 2021. aasta aprillis.
Süvamere kaevandusroboti Patania II katsetamine Clarion-Clippertoni tsoonis 2021. aasta aprillis. Foto: GSR/via REUTERS

Tuleval aastal võivad firmad hakata kaevandama ookeanipõhjast elektriautoakude tegemiseks tarvilisi metalle, hoolimata sügavast murest süvamerekaevanduse keskkonnamõjude pärast.

ÜRO egiidi all tegutsev Rahvusvaheline merepõhjaamet (International Seabed Authority, ISA) on lõpetamas raamistikku, millega kõik organisatsiooni 168 liiget järgmise 12 kuu jooksul nõustuma peaksid. USA ISA liige ei ole. Kursis olevate allikate kinnitusel kavatseb ISA 2023. aasta juuliks merepõhjas kaevandamisele rohelise tule anda igal juhul, reeglitega või ilma.

Süvamerekaevanduse idee on kraapida ookeanipõhjast polümetallilisi mugulaid – tennisepalli suurusi kivikänkraid, mis kihtidena rauda ja mangaanoksiidi sisaldavad. Vaikses ookeanis Mehhiko ja Havai vahel paiknev 4,5 miljoni ruutkilomeetrine Clarion-Clippertoni tsoon kätkeb tohututes kogustes akudeks vajalikku koobaltit, mangaani, liitiumi jms sisaldavaid mugulaid. Rahvusvahelise merepõhjaameti 2010. aastast pärineva raporti järgi leidub mugulaid tsoonis umbkaudu 30 miljardit tonni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles