Tegelikult pole ühtegi tarvis – ekraane on ümberringi nii et mustab: moblad, läpakad, tahvlid ja mis iganes netti ühendub. Kõik vajalik saab vaadatud. Või… õigemini ebavajalik.
Meil mehega on üks telekas ja too istub elutoas. Mujal ei tohi midagi olla, ja seda lihtsal põhjusel: kus iganes see seade ette satub, mina silmi ära ei saa. Pilk lendab sinna nagu liblikas leeki. Kui kusagil läheduses telekas sees on, ei ole ma suuteline vestlema isegi sellistel üldinimlikel teemadel nagu pitsaretseptid. Minu sellise seisundi tõttu olemegi me 19 protsendi ameeriklaste eksklusiivses ühe teleri segmendis. Kiusatus käiks lihtsalt üle jõu.
:format(webp)/nginx/o/2022/08/31/14799040t1h5716.png)