WSJ: Trump, Gorbatšov ja 2016. aasta valimiste saladused

Mihhail Gorbatšov kõnelemas Moskvas NLKP 28. kongressil 2. juulil 1990. Foto: TASS/ZUMA PRESS

Nekroloogidesse see ei jõudnud. Kummatigi aitas Mihhail Gorbatšov mul skeptitsismi säilitada, kui Steele’i toimik kolm aastakümmet hiljem välja vupsas.

Aasta oli 1990. Vastvallandatud investeerimispankur ulatas mulle oma kingasaamise põhjuse: kausta faksidega, mis tema meelest (kuid tööandja meelest mitte) kujutasid endast pesuehtsaid pakkumisi osta ja müüa üüratutes kogustes sügavalt allahinnatud nõukogude rublasid ja finantsdokumente, mille Gorbatšovi reformid väidetavalt turule olid paisanud.

Pakkumised osutusid petukaubaks (nagu ma arvasingi), kuid salapärased «dokumendid» teevad mind ettevaatlikuks tänaseni. Ma tõin selle asja üles seetõttu, et taoline naeruväärne dokumendisalapära osutab tänapäevatõele, mida mitte keegi tunnistada ei taha: nii Clintoni meilide kui Trumpi kokkumängu uuringutes (2016–2017) nõjatus FBI oma tegude õigustamiseks teadlikult võltsile ja hõlpsasti võltsitavale infole – «luureandmetele».