R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Parempoolne populism tõstab USAs pead

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
William A. Galston
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Parempoolne populism tõstab USAs pead
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Liiga esimees Matteo Salvini (vasakult), Forza Itaalia juht Silvio Berlusconi, Itaalia Vendade liider Giorgia Meloni, Maurizio Lupi-Piero Tenagli.
Liiga esimees Matteo Salvini (vasakult), Forza Itaalia juht Silvio Berlusconi, Itaalia Vendade liider Giorgia Meloni, Maurizio Lupi-Piero Tenagli. Foto: Piero Tenagli / ipa-agency.net/ Scanpix

Kui demokraadid ei ole nõus minema kompromissidele sellistes küsimustes nagu sisseränne ja rahvuskultuur, kaotavad nad töölisklassi valijad lõplikult.

Need analüütikud, kes uskusid, et parempoolse populismi võidukäik Euroopas on nüüd läbi, on viimase poole aastaga pidanud oma sõnu sööma. See peaks olema häirekell demokraatidele, sest USA võib olla järgmine.

Aprillis sai Marine Le Pen Prantsusmaa presidendivalimistel 41,5% häältest, mis on 7,6% rohkem kui 2017. aastal, ja jäi napimast napimalt Emmanuel Macronile alla. Septembris andis viiendik Rootsi valijatest oma hääle Rootsi Demokraatidele ja see kunagine immigratsioonivastane pisipartei on nüüd uue parempoolse koalitsiooni suurim liige. Möödunud nädalavahetusel Itaalias sai Fratelli d’Italia ehk Itaalia Vennad esialgse tulemuse kohaselt 26,3% häältest ja on nüüd Itaalia suurim partei. Selle neli aastat tagasi ainult 4,4% häältest saanud partei juured on Itaalia Sotsiaalses Liikumises, mille asutasid eksfašistid pärast Teist maailmasõda ja kelle iidoliks oli Benito Mussolini. Parteijuhist Giorgia Melonist saab tõenäoliselt Itaalia uus peaminister.

Need Euroopat haaranud sündmused ongi andnud tiivad parempoolsetele populistidele. Viimastel aastakümnetel on paljud madalamalt haritud töölised kaotanud oma töökoha, sissetuleku ja tuleviku. Väikeettevõtete omanikud vanguvad maksude ja riiklike piirangute koorma all ning kiire inflatsioon on andmas neile surmahoopi. Hoolimata ELi ulatuslikest abipakettidest vaesuvad paljud Euroopa äärealad.

Nende arengute taustal on arusaadav, miks rahva hulgas on tekkinud suur rahulolematus valitseva olukorraga. See on olnud vesi ennekõike populistlike paremparteide veskile, kes nimetavad end rahvuskonservatiivideks ja peavad sisserändajad ohuks riigi majandusele ja kultuurile. Populistlikud poliitikud süüdistavad eelmisi valitsusi kuritegevuse ja narkomaania kontrollimatu kasvus ning suutmatuses hoida ranget õiguskorda, ja Euroopa Liitu selle varjupaiga- ja sisserändepoliitika ja vohava kultuurilise liberalismi eest.

Näiteks Giorgia Meloni on teinud ettepaneku kehtestada mereblokaad, et peatada ebaseaduslik sisseränne Itaaliasse ja on korduvalt hukka mõistnud nn etnilise asendamise, mis on väidetavalt George Sorose ja vasakpoolsete parteide vandenõu asendada itaallased sisserändajatega. Ta nõuab radikaalselt Itaalia riigipiiri tugevdamist ja toetab abordivastast poliitikat ning konservatiivseid seisukohti perekonna ja transsooliste inimeste küsimustes.

Vabariiklased loodavad selle aasta novembris purjetada Euroopa populistide edukuse laineharjal samuti valimisvõidule. Vabariiklastel on võrreldes demokraatidega tohutu eelis kuritegevuse ohjeldamisel, ja vabariiklaste juhid, sealhulgas võimalikud presidendikandidaadid, konkureerivad omavahel selle nimel, kes kõige reljeefsemalt väljendab oma vastuseisu ebaseaduslikule sisserändele ja USA-Mehhiko piiril toimuvale.

Mõned vabariiklased tahavad neid seisukohti laiendada ja teha sellest täieõiguslik rahvuslik populistlik strateegia. Eelmisel aastal saatis Esindajatekoja vabariiklasest liige Jim Banks, kellest võib saada alamkoja vabariiklaste üks juhte, karmisõnalise kirja Esindajatekoja vähemuse juhile Kevin McCarthyle, õhutades teda ära kasutama Donald Trumpi loodud võimalust muuta vabariiklased töölisklassi parteiks.

Muu hulgas kirjutas ta nii: Unustage Wall Street ja suurkorporatsioonid, mis toetavad vasakpoolseid väärtusi. Selle asemel kaitske väikeettevõtete ja tööliste huve. Vaja on rangemaid kaubanduspiiranguid ja karmimat Hiina poliitikat, et kaitsta paremini ameeriklaste töökohti. Seiske nii ebaseadusliku sisserände kui ka laiendatud seadusliku sisserände vastu, mis on oht töötavatele ameeriklastele. «Vastupidi levinud seisukohale ei ole rangemate sisserändepiirangute toetamine seotud hispaaniakeelsete valijate toetusega,» kirjutas ta. Elu näitab, et tal võib olla õigus.

Banksi sõnul peavad vabariiklased vastustama ka järjest rohkem levivat nn wokeness-ideoloogiat, mille all mõeldakse ühismeedias rassismi ilmingutele osutamist. «Jätke politsei rahata» on solvang töölisklassi ameeriklastele, sõltumata nende rassist, kirjutas ta. Sama käib ka püüete kohta defineerida ümber seksuaalsust. Kui vabariiklased ütlevad lihtsalt ei kultuuri- ja majanduseliidi radikaalsetele väärtustele, leiavad nad rohkelt toetust.

Tal võib ka selles õigus olla. Kuna kõrgharidusega valijad kipuvad põhiliselt valima demokraate, on viimased üle võtnud ka nende valijate spetsiifilised seisukohad. Küsimus on nüüd selles, kas demokraadid suudavad muuta neid seisukohti piisavalt mõõdukaks, et taastada oma toetus madalamalt haritud, kuid arvukamate valijate hulgas osariikides, mis on demokraatidele võtmetähtsusega.

Ühes intervjuus ütles vabariiklasest Trumpi-vastane aktivist Sarah Longwell, et ei tohi alahinnata populistlike vabariiklaste jõudu. Trumpi pooldajad «on võtmas sihikule teie valijaid», ütles ta, lisades, et demokraadid ei ole suutnud võita enda hulka tagasi töölisklassi valijaid, kes olid kunagi demokraatliku partei baasvalijad. Bideni administratsiooni suutmatus töötada välja sidusat sisserändepoliitikat annab trumbid vabariiklaste kätte. Tema väitel on demokraatide otsus keskenduda töölisklassi valijate asemel haritud valijatele pikas perspektiivis «halb idee». Neid ameeriklasi, kellel on kõrgkoolidiplom, on vähem kui neid, kellel seda pole, ja valimissüsteem annab eelise osariikidele, kus elab rohkem töölisklassist pärit valijaid.

Demokraatliku koalitsiooni juhtivad jõud ei ole seni olnud nõus hakkama ajama sellist mõõdukat poliitikat, mis võiks meelitada töölisvalijad tagasi demokraatide rüppe. Kuid kui demokraadid ei lähe kompromissile, võib USAd oodata samasugune parempoolsete populistlike jõudude esiletõus nagu Euroopas.

Inglise keelest tõlkinud Toomas Hõbemägi

Märksõnad
Tagasi üles