R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Mobilisatsioon ja naftahinna langus annavad Putinile hoobi

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Georgi Kantchev
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Mobilisatsioon ja naftahinna langus annavad Putinile hoobi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lähedased Venemaal Omski regioonis 25.septembril mobilisatsioonikutse saand mehi teele saatmas.
Lähedased Venemaal Omski regioonis 25.septembril mobilisatsioonikutse saand mehi teele saatmas. Foto: ALEXEY MALGAVKO/ Reuters/ Scanpix
  • Venemaa kohale kogunevad tormipilved, sest Vladimir Putini jaoks läheb sõda Ukrainas üha kallimaks.

Kulutused sõjapidamisele ja mobilisatsioonile, lisaks sellele energiahindade langus ja Lääne uued sanktsioonid on suur lisakoormus Venemaa niigi juba surve all olevale majandusele ja riigikassale.

Analüütikud ütlevad, et surve Venemaa majandusele kasvab samal hetkel, kui Putin vajab rohkem raha, et jätkata sõjategevust Ukrainas. Kremli otsus kutsuda armesse üle 300 000 mehe nõuab lisavahendeid mobiliseeritute varustamiseks, väljaõppeks ja neile palga maksmiseks. See on halb uudis ka Venemaa ettevõtlusele, sest paljude oluliste ettevõtete töötajad on kas mobiliseeritud või riigist juba põgenenud.

Kõigele lisaks tundub, et Venemaa suurim tuluallikas, kiiresti kallinenud energiahinnad, mis on seni aidanud pehmendada lööki riigi tööstusele, on jõudnud haripunkti ja alustanud langust. Nafta- ja gaasitulu vähenemine oligi peapõhjus, miks Venemaa föderaalvalitsuse eelarve langes augustis miinusesse. Meenutame, et kõik see juhtus enne seda, kui naftahinnad pöörasid langusele ja Moskva lõpetas mahukad gaasitarned Euroopale.

«Mobilisatsioon on järjekordne hoop Venemaa majanduse pihta, sest see suurendab veelgi ebakindlust,» ütles Madridi IE Business Schooli rahandusprofessor Maxim Mironov. «Kõik see toimub ajal, kui nafta- ja gaasitulud on pööranud langusele.»

Ajaloost on teada, et sõdu kipuvad võitma riigid, kelle majandus on piisavalt tugev, et kannatada välja ka pikemaajalist sõda. Ka Ukraina majandus on sõja tõttu saanud tohutu hoobi, kuid selle mõju on aidanud pehmendada Läänelt tulev ulatuslik abi.

Pärast sõja algust kehtestatud sanktsioonid hammustasid Venemaa majandust valusalt, kuid Moskval õnnestus olukord stabiliseerida tänu energiahindade tõusule. Rubla, mille kurss sõja alguses langes kivina, kosus tugevalt dollari suhtes ja inflatsioon jäi mõõdukaks. Nii Venemaa valitsus kui ka sõltumatud analüütikud usuvad, et seetõttu jääb Venemaa majanduslangus sellel aastal kardetust väiksemaks.

Ehkki pole näha märke, et Venemaa majandus hakkaks kohe kokku kukkuma, tabas Vene ettevõtjaid ja investoreid uudis mobiliseerimise väljakuulutamisest külma dušina. Lisaks viitavad analüütikud sellele, et Putini korraldus võimaldab kutsuda püssi alla hulga suurema arvu venelasi. Venemaa aktsiabörs, kus kauplevad nüüd põhiliselt kohalikud investorid, reageeris mobilisatsiooni väljakuulutamisele tugeva langusega.

«Võimatu on teha mingeid plaane,» ütles Mihhail Markin, Moskvas asuva logistikaettevõtte Major Cargo Service arendusjuht. «Kui 1000 töötajaga ettevõttest mobiliseeritakse viis inimest, siis see pole suur kaotus, aga mis siis, kui neid on 500?»

«Mis saab ettevõtetest, kui nad ei saa mobiliseerituid mitte kellegagi asendada?» küsis ta.

Enne mobilisatsiooni avaldatud ametlikud andmed näitavad, et Venemaa valitsus oli augustis suures eelarvepuudujäägis. Avaldatud statistika põhjal vähenes eelarveülejääk esimese kaheksa kuuga 137 miljardile rublale (2,3 miljardile dollarile), samas kui kuue kuu eelarveülejääk oli olnud 481 miljardit rubla.

Venemaa president Vladimir Putin on enda sõtta mobiliseerinud sadu tuhandeid reserviste.
Venemaa president Vladimir Putin on enda sõtta mobiliseerinud sadu tuhandeid reserviste. Foto: Gavriil Grigorov/ AP/ Scanpix

Venemaa valitsus on juba pakkunud välja meetmeid puudujäägi katmiseks, mille hulgas on plaan tõsta energeetikasektori makse. Septembris emiteeris Venemaa valitsus esimest korda pärast sõja algust veebruaris riigivõlakirju ja teatas, et järgmise aasta eelarve tuleb miinusega. Võlakirju peavad rahastama kohalikud investorid, sest välisinvestorid, kellele enne Ukraina sõda kuulus 20% Venemaa välja antud riigivõlakirjadest, on turult eemale tõrjutud. Moskval ei ole enam ka juurdepääsu välisriikide võlaturgudele.

Venemaa majandusprobleemid on vähemalt osaliselt riigi enda poliitika bumerangiefekt. Tänu Ukraina sõja tõttu kiiresti kasvanud energiahindadele teenis Venemaa esialgu tohutuid välisvaluutakasumeid. Aasta esimese seitsme kuuga tuli umbes 45% Venemaa föderaaleelarve kogutulust naftast ja gaasist, selgub Institute of International Finance'i raportist.

Kuid kallis energia on pidurdanud kogu maailmas majanduskasvu ja vähendanud nõudlust nafta järele. Võrdlusbaasiks oleva Brenti toornafta hind on langenud juuni tipust peaaegu kolmandiku võrra, alla 85 dollarini barrelist.

Võttes arvesse seda, et Venemaa müüb toornaftat Brenti hinnast umbes 20 dollarit soodsamalt, on Venemaa naftamüügist teenitav tulu juba praeguseks madalam, kui on vaja eelarve tasakaalustamiseks. S&P Global Commodity Insights'i analüütikute hinnangul oli see 2021. aastal 69 dollarit barreli kohta. Ka tugev rubla raskendab Kremli olukorda, sest see vähendab naftaekspordist teenitavat tulu, kui teenitud välisvaluuta konverteeritakse rubladesse.

Sarnaselt naftahinnaga on viimastel nädalatel vähenenud ka Vene nafta ekspordimahud, ütlevad naftakaubandust jälgivad analüütikud. Ekspordimahtude languse taga on tõenäoliselt maailmamajanduse aeglustumine ja detsembris jõustuvad Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa kütusele.

OilX vanemanalüütik Neil Crosby ütles, et seoses Venemaa naftaekspordi vähenemisega Türki, Hiinasse ja Indiasse eksportis Venemaa septembris umbes 4,5 miljonit barrelit päevas, samas kui augustis oli see enam kui 4,8 miljonit barrelit. Need kolm riiki on ka põhilised Venemaa toornafta kokkuostjad peale seda, kui Lääs ja tema liitlased lõpetasid sõja tõttu Venemaalt nafta ostmise.

Capital Economics hinnangul väheneb Venemaa nafta- ja gaasiekspordi kogutulu aastaga poole võrra: umbes 340 miljardilt dollarilt sel aastal 170 miljardile dollarile 2023. aastal. See vahe ületab rohkem kui kahekordselt Venemaa 2021. aasta kaitse-eelarvet.

«Mobilisatsioon on nagu Damoklese mõõk, mis ripub nüüd kõigi Venemaa perede kohal,» ütles Saksa rahvusvaheliste ja julgeolekuküsimuste instituudi Venemaa-ekspert Janis Kluge.

Lääs valmistub samas veelgi karmistama Venemaa-vastaseid sanktsioone, mis lisanduvad alates sõja algusest vastu võetud arvukatele piirangutele. Lisaks valmistavad G7 riigid ette Vene nafta hinnale ülempiiri kehtestamist.

Mobilisatsioon ja selle kulud on tugevalt vähendanud kindlustunnet, millele lisanduvad Vene armee suve lõpus lahinguväljal kantud kaotused.

«Mobilisatsioon on nagu Damoklese mõõk, mis ripub nüüd kõigi Venemaa perede kohal,» ütles Saksa rahvusvaheliste ja julgeolekuküsimuste instituudi Venemaa-ekspert Janis Kluge. «See kahjustab Venemaa tavatarbija optimismi.»

Hirm saada kahurilihaks on nädalaga ajendanud tuhandeid täis elujõus mehi lahkuma Venemaalt, ja andnud hoobi tööturule, mis juba kannatab alates veebruarist käivitunud ajude äravoolu tõttu.

«Kes vähegi saavad, need põgenevad,» ütles Mironov. «Venemaalt lahkuvad nüüd peamiselt kõrgelt kvalifitseeritud ja haritud töötajad. See on veel üks mobilisatsiooni negatiivne mõju majandusele mitte ainult järgmiseks aastaks, vaid aastakümneteks.»

Venemaa ettevõtted püüavad nüüd jõuda selgusele, milliseid töötajaid tõenäoliselt mobiliseeritakse ja kuidas neid asendada.

Ühe Kesk-Venemaal asuva toidutööstuse tegevjuht ütles, et sai laupäeval kohalikult linnavalitsuselt tühja blanketi, kuhu tal paluti kirjutada nende töötajate nimed, kes on rindeleminekuks sobivad. Vormile, mille koopia on Wall Street Journali käes, kästi tegevjuhil kirjutada töötaja nimi, aadress, sõjaväeline auaste, reservisti staatus, perekonnaseis ja ametinimetus.

Seni täidab Moskva logistikafirma Major Cargo Service varasemaid tellimusi, kuid seejuures jääb järjest vähemaks uusi tellimusi. Ettevõtte klientide prioriteediks on praegu hinnata seda, millist riski kujutab endast mobiliseeritavate töötajate lahkumine, ütles Markin.

«Oleme pausil,» ütles Markin. «On tunne, nagu kõik oleksid tõmmanud selga nähtamatuks tegeva keebi ja istuvad nüüd vaikselt nurgas.»

Inglise keelest tõlkinud Toomas Hõbemägi

Märksõnad
Tagasi üles