R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Välkkiire mobilisatsioon tekitas Venemaale dilemma

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Välkkiire mobilisatsioon tekitas Venemaale dilemma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vene vastvärvatud 29. septembril 2022 Volgogradi oblastis rongile ronimas.
Vene vastvärvatud 29. septembril 2022 Volgogradi oblastis rongile ronimas. Foto: AFP / Scanpix
  • Venemaa võiks viletsalt valmistunud väed vilkalt rindele visata
  • Teine tee oleks saata tuleval aastal treenitumaid, kuid riskida Ukraina vahepealsete võitudega

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas, et oktoobris käivitatud mobilisatsiooniga on sõjaväkke saadud 200 000 meest. Kiievi pealetung okupeeritud aladel on aga tempokam, kui on Moskva lisavägede rindele tilkumine.

Šoigu teade mobilisatsiooni sihtmärgi täitmisest kahe kolmandiku ulatuses tuli keset teravaid kriitikanooli värbamisprotsessi suunal – ka president Vladimir Putini huulilt. Samas kerkib küsimus, kuidas Vene sõjavägi sellise uustulnukate hulgaga hakkama saab ning kui palju neist tegelikult tolku on.

Lääne militaaranalüütikute hinnangul kõrgub Kremli teel dilemma: üks võimalus oleks vähese ettevalmistusega sõdurid rindele appi kupatada – kuid sõja käiku see ilmselt eriti ei mõjutaks. Teine tee oleks oodata ära järgmise aastani ning saata siis kohale paremini varustatud ja ettevalmistatud väed, mis lahingutandril ka midagi korda saadaksid. Kuid selleks ajaks võivad Ukraina relvajõud juba kaugemal kanda kinnitada.

«Vähemalt sel talvel venelastel sellest [mobilisatsioonist] kasu pole, ning territooriume võivad nad kaotada juba varem,» ütles Lawrence Freedman, sõjauuringute emeriitprofessor Londoni kõrgkoolist Kings College.

Nagu kinnitas WSJ reporterile Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov, on Venemaa tõesti tänaseks 200 000 inimest mobiliseerinud. «Mõned neist on juba rindel, mõned juba vangi võetud ja mõned juba hävitatud,» ütles ta. «Mobiliseerituid saadetakse rindele ilma vormiriieteta.»

Selfi abikaasaga Pruboi raudteejaamas 29. septembril 2022.
Selfi abikaasaga Pruboi raudteejaamas 29. septembril 2022. Foto: AFP / Scanpix

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) teadur Henry Boyd ütles, et viletsa motivatsiooni, ettevalmistuse ja varustusega inimeste lahingusse läkitamine on hullemaid kombinatsioone, mis üldse olla saab.

Šoigu sõnul koolitatakse vastvärvatuid 80 polügoonil ja kuues väljaõppekeskuses.

Kaitseministeerium avaldas ka videoid mobiliseeritute saabumisest Luhanskisse, kus kohalikud neid nõretavalt tervitavad.

Esmapilgul võiksid 300 000 värsket sõdurit Ukraina sõtta suure pöörde tuua. Lääne andmetel läkitas Venemaa hakatuseks Ukrainasse 150 000 meest ning hiljem veel kümneid tuhandeid lisaks.

USA rehkenduste järgi on invasioonijõududest tapetud, haavatud või vangi võetud 80 000 inimest – kuigi tõenäoliselt tuleb siia arvata ka palgasõdureid ja omakaitseväelasi, kes Vene armeesse ei kuulu. Šoigu esitas oktoobris Vene vägede hukkunute arvuks kuni 6000 meest.

Ukraina ja Vene sotsiaalmeedia postitustest võib tõesti välja lugeda, et rindele on ilmunud ka teatud arv vastvärvatuid. Samas jääb suurusjärk ähmaseks ning samuti pole selge, kas neid saadetakse sinna süstemaatiliselt. Üks kõrge USA sõjaväeametnik ütles esmaspäeval, et märkimisväärsel määral mobiliseerituid Ukrainasse viidud ei ole.

RAND Corporationi vanemteaduri Dara Massicoti hinnangul näitab osaline mobilisatsioon – millele Putin pikemat aega vastu seisis –, et improviseeritud katsed vabatahtlike abil võitlusvõimet kasvatada on end ammendamas.

Ta arvab, et esialgu paigutatakse uustulnukaid ehk pigem tagalasse, näiteks kontrollpunktidesse, et karastunud kamraadid rindele edasi saaksid liikuda.

Kuid ta on täheldanud ka tõendeid selle kohta, et värskete meestega on hakatud lappima auke hõredaks jäänud üksustes. «Reaalsuses näivad nad läkitavat neid mehi räsitud üksustesse, kus nood endast aga mingit lisaväärtust ei kujuta.»

Mobiliseeritud Krasnodari krais kaitserõivastumist harjutamas.
Mobiliseeritud Krasnodari krais kaitserõivastumist harjutamas. Foto: AFP / Scanpix

Danilovi arusaamist mööda pannakse kokku ka uusi pataljone, kuid nende väljaõppeks ja varustamiseks kulub veel aega. Samuti tuleb tema sõnul neisse süstida motivatsiooni, mida praegu pole. Ta meenutas, kuidas Venemaa kolmandas armeekorpuses tänavu vabatahtlikest värskeid üksusi kokku pandi, kes aga just äsja Harkivi oblastis taganesid. «Neil pole šanssigi,» sõnas ta.

Küsimärgi all on ka Venemaa mobilisatsiooni infrastruktuuri efektiivsus. Massicot ütles, et süsteemil on viimase kümne aastaga atrofeeruda lastud.

«Nad teavad, et pole seda terve kümnendi jooksul tegelikult üldse kasutanud. Ja kuidas võiks nüüd siis oodata, et see süsteem hoobilt virgub ja ladusalt käima läheb?»

Boyd (IISS) meenutas, et kui Venemaa aastal 2008 oma armeed moderniseerima asus, seati suurem rõhuasetus palgalistele, mitte ajateenijatele.

«Nüüd on meil siin loogiline tagajärg, et unarusse jäetud ja alarahastatud mobilisatsioonisüsteem peaks ühtäkki tulema toime terve hulga väga keerukate administratiivülesannetega. Kohalikud ametiisikud ei pruugi olla selleks valmis ega isegi teada, milles täpselt seisneb nende vastutus,» rääkis ta.

Analüütikud ütlesid, et Vene sõjaväe baasväljaõpe kestab tavaliselt kolm kuni neli kuud, millega omandatakse vaid kõige elementaarsemad oskused. Samas on paljud potentsiaalsed koolitajad surnud, haavatud või võitlemas.

Massicot ütles, et mobilisatsiooniprotsessist puudub terve kaskaad inimesi, sest nad sõdivad Ukrainas või on seal langenud. Esineda võib olukordi, kus ühed ajateenijad teisi ajateenijaid välja õpetavad – lahinguoludes.

Läinud nädalal tunnistas Putin värbamisprotsessis tehtud vigu ning nõudis nende parandamist. Muu hulgas oli liidrini jõudnud kriitika, et siin-seal sunniti teenistusse isikuid, kes reservi ei kuulunudki.

Briti sõjaväeluure kommenteeris esmaspäeval, et «probleemide ebatavaliselt kiire tunnistamine [Putini poolt] rõhutab esimese mobilisatsiooninädala tagasilööke» ning kampaania mastaap ja õiguspärasus võivad olla kohalikele ametlikele udused.

«Reservväelaste kogunedes transiittelklaagritesse võivad Vene ametnikud olla hädas väljaõppe korraldamisega ega pruugi leida uute üksuste etteotsa ohvitsere,» ütlesid luureametnikud.

Kiievile lojaalsete ametnike kinnitusel on moskvameelsed võimukandjad käivitanud okupeeritud aladel varjatud mobilisatsiooni.

Melitopoli eksiilis viibiv meer Ivan Fjodorov ütles esmaspäeval, et «linnas on alanud täiemahuline mobilisatsioon eesmärgiga ajada 10. oktoobriks kokku 3000 vabatahtlikku». Fjodorovi väitel tuleb võitlemisest keeldumise korral leida enda asemele keegi teine. Mingeid tõendeid taoliste asjaolude kohta linnapeal siiski polnud.

Šoigu sõnul kärbitakse tänavune korraline ajateenistusse värbamine 120 000 mehele ehk 7500 võrra vähemaks, ning lükatakse oktoobrist novembrisse. Suurbritannia sõjaväeluurajad kommenteerivad: «Tsükli hilinemine osutab kasvavatele väljakutsetele ajateenijate väljaõppe korraldamisel vajalikus mahus.»

Armeeteenistuse reklaam sügiseses Peterburis.
Armeeteenistuse reklaam sügiseses Peterburis. Foto: OLGA MALTSEVA/AFP/GETTY IMAGES

—Kaasautorid: Ann M. Simmons ja Nancy A. Youssef

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles