R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Putini parim relv on bidenoomika

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Daniel Henninger
, peatoimetaja asetäitja ja kolumnist, WSJ
WSJ: Putini parim relv on bidenoomika
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Biden 22. juunil 2022 bensiinihindadest kõnelemas. Taustale on kuvatud Putin.
Biden 22. juunil 2022 bensiinihindadest kõnelemas. Taustale on kuvatud Putin. Foto: Drew Angerer/AFP
  • USA majanduslangus oleks Kremli huvides
  • Ameerika on hüljanud kasvukeskse poliitika

Peatselt pärast Vladimir Putini veebruariinvasiooni sai selgeks, et käima on lükatud mastaapseim militaarne operatsioon Euroopas alates teisest maailmasõjast.

Konventsionaalseks piiriüleseks massmobilisatsiooniks see sõda kujunenud pole. Seeasemel pühendus lõviosa vabast maailmast (ning tõele au andes Bideni administratsiooni eestvedamisel) suures suurusjärgus relva- ja rahaabile, mille toel Ukraina armee Kiievi lähistel kohest kordaminekut koges. Järgnesid Venemaa-vastased sanktsioonid, mõned neist arvestatavate tagajärgedega Euroopa majandustervisele.

Läänes jõudis kohale, et Venemaa poolt polnud enam tegemist tavapärase territoriaalagressiooni, vaid impeeriumimeelsete ambitsioonidega NATO idatiival ning Soomes ja Rootsis, millest sealmail jalamaid ka aru saadi.

Taoline militaarmajanduslik modus vivendi on vastu pidanud ligi aasta ning Ukraina on osutunud ustavaks oma odateraviku rollis Putini suunal, kes omakorda sõltub avameelselt läänevastasest alliansist teiste hulgas Hiina, Iraani ja Põhja-Koreaga.

Sõda on jõudnud murdepunkti. Ukraina armee on saavutanud suurläbimurde Hersoni ja Lõmani all, Putin läks tuumateravuse teed.

Aga vaatamata Vene liidri viimastele lüüasaamistele on tema võit taktikalist tuumarelva käiku laskmata ikkagi veel võimalik. Taoline liigutus avardaks ka sõjateatrit ja tooks Ukrainale tõhusamat NATO tuge. Küll aga eksisteerib üks teine relv, mis Lääne tahte selles kriitilises võitluses lõpuks murda võib: üleilmne majanduslangus kasvumeelse majanduspoliitika hüljanud USA jutimisel.

Oodaku Ameerikat siis tehniline langus või stagneeruv 1–2 protsendise SKT-kasvuga 2023, see polegi praegu point. Aeg on aru saada, et kliimakulutustest on kujunenud demokraatidele niivõrd kõikehaarav kinnisidee, et ohus on sisemajanduse taastumine ja rahvuslik julgeolek.

Demokraatide jaoks on planeedipäästmine nii kolmas, neljas kui viies maailmasõda. Kliimaagendast ei kisu neid kõrvale mitte ükski küsimus ega reaalsus, isegi Putini tuumaähvardus. Rohejumala altaril võib ohvriks tuua mille iganes. Ometigi on Kremli kõnepruuk – ja Põhja-Korea poolt üle Jaapani lennutatud rakett – kliimahüsteeriale Suure Valgusvihu suunanud.

Asi on naljast kaugel. Pöörakem pilk Bideni demokraatide poliitikale need kaks viimast aastat. Praktiliselt kõik nende sammud on suunatud kliimale, kliimakesksele infrastruktuurile, vara ümberjaotamisele ja üliõpilaskonna võlavabastustele summas pool triljonit dollarit. Kõik see kenadus tahetakse maksta kinni maksukergitustega. Otsi või luubiga: kus on kasvõi mingisugune püüdlus päästa valla USA majanduse postpandeemiline energia?

Maailma majandusmure nr 1 on inflatsioon. Just äsja said demokraadid vastu võetud oma Inflatsiooni Vähendamise Seaduse. Lugege infolehte ja te näete, et «inflatsioon» läks käiku Trooja tõuhobusena, tõukamaks läbi tervet trobikonda palavalt armastatud puhasenergiatoetusi ja agendapõhiseid maksuvabastusi.

Kui Euroopa Putini-vastane vankumatus sel talvel murenema peaks, oleks peasüüdlaseks piinarikkad gaasihinnad. Bideni sellesuvine põhitegevus oli kalli bensiini Putini või USA kõrilõikajatest kütusefirmade kraesse kallamine. California kuberner Gavin Newsom soovib naftafirmadelt hõlptulumaksu koorida. Bideni demokraatide pikaajaline fossiilkütuste väljasuretamise poliitika tõmbab eurooplastele juba lähitulevikus kaela energia- ja julgeolekudilemma.

Ukraina sõja vallandudes pidid eurooplased lõpuks ometi tunnistama, et kaitsekulutustega sai seni seanahka veetud. Mida mõni USA riigipea neile piinlikkuseni pasundas. Kuid kust nad selleks nüüd raha võtavad, kui energiahinnad kerkivad ja majandus langeb? Halenaljakas on samal ajal, kuidas EL oma rohepöörde rooli rebib ning tuuma ja gaasi roheliseks hääletab. Mida mõlemad ongi.

Ameerika rahaabi Ukrainale on esialgu olnud suhteliselt robustne, kuid pikema languse puhul hakatakse nii pahem- kui paremleeri poliitikutelt paluma piiratud ressursside eraldamist kodustele probleemidele. Juba praegu muretseb Elon Musk «tohutu kahju» pärast, mida Ukraina hiljutised edusammud tekitada võivad.

Prioriteetide konfliktid on vältimatud, kuid 1980ndatel tõestas USA kasvupoliitika maailmale, et kui juhtiv majandus oma võimalustest viimase välja võtab ja teed näitab, siis tuleb nendega toime küll.

Putini nõunike rõõmuks on Ameerika liberaalid kliimakulutustest niivõrd haaratud, et veel kaheks aastaks pole kasvupoliitikast sealmail juttugi. Nad näevad, kuidas Biden kogu majandusvastutuse Föderaalreservile on veeretanud – kelle ainsaks kasutuskõlblikuks kangiks on jäänud kõrged intressimäärad.

Ühenda punktid, Putin: su parim relv pole tuumapomm, vaid bidenoomika.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles