R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Euroopa majanduse murekoht on Hall Tsunami

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Maria Martinez
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Euroopa majanduse murekoht on Hall Tsunami
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kas saan kuidagi aidata?
Kas saan kuidagi aidata? Foto: Mohamed Hassan / Publicdomainpictures.net
  • Eurotsoon kulgeb kaadrinappuse ja kauakestva sotsiaalhoolekande kursil

Majanduslangus on Euroopale kindlustatud. Euroala oli aga kasvuraskustes juba enne praegust energiakriisi ja pandeemiaga põhjendatud piiranguid.

«Eurotsooni kasvutrendile rõhub raskelt demograafia,» ütleb HSBC analüütik James Pomeroy.

Nagu paljastavad Euroopa Komisjoni demograafilised projektsioonid, on Euroopa Liit hakanud intensiivselt hallinema. Rahvastiku vananemine vähendab aga majanduskasvu võimalusi ning tumendab eelarvetulevikku.

Vastavalt komisjoni vananemisraportile väheneb tööealine elanikkond – vanusevahemikus 20 kuni 64 eluaastat – 2070. aastaks 217 miljonile (2019. aasta seis oli 265 miljonit). Madal viljakus ja pikem eeldatav eluiga tähendavad seda, et noori jääb vähemaks ja pensionäre tuleb juurde.

EL sammub tulevikku, mida iseloomustab töötegijate nappus ja ülalpeetavate üleküllus.

Töötava elanikkonna vähenemine hakkab langetama sisemajanduse kogutoodangut (SKT), hoiatab Fitch Ratingsi strateeg Ed Parker. «Mida vähem on töökäsi, seda vähemaks jääb toodanguühikuid.» Siiski tuleb üldkokkuvõttes mängu ka selline tegur nagu tööviljakus – kui palju iga töötaja toodab. Seda tõukab takka pigem inimkapital ning iga töötaja jaoks saadaolev seadmete või tehnoloogia kogus, selgitas Parker. «Seega on demograafia küll oluline, kuid mitte ainuke SKT kasvu faktor.»

Euroopa Komisjoni raporti järgi kasvab eurooplaste eeldatav eluiga 2070. aastaks 86,1 ja eurooplannade oma 90,3 aasta peale.

Pomeroy sõnutsi peavad poliitikakujundajad tõstma toodangut inimese kohta. «Investeeringud tehnoloogiasse, haridusse jms võivad parandada produktiivsuspotentsiaali isegi siis, kui töötajaid, tarbijaid või maksumaksjaid vähemaks jääb,» ütles analüütik.

Teine küsimus on riigirahanduse tulevik. «Eelarvekulutustele paneb rahvastiku vananemine päitsed pähe,» märkis Parker. Kodanikud elavad kauem ning see tähendab suuremat rahavajadust riigipensionideks, tervishoiuks ja pikaajaliseks sotsiaalhoolduseks.

Rahvastiku «vananemise surve riigirahandusele võib keskmises ja pikemas perspektiivis hakata kiskuma allapoole valitsuse võlareitingut, kui reformid tegemata jäetakse», kirjutas Fitchi direktor Eugene Chiam raportis, milles reitinguagentuur analüüsis 33 arenenud majanduse vananemiskulusid. Fitch prognoosib, et ilma reformideta kujuneb vananemiskulude keskmiseks kerkimistempoks kuni 2045. aastani 2,4 protsenti ning sealt edasi 2070. aastani 3,6 protsenti aastas. Riigivõla/SKT suhe peaks samal ajal suurenema vastavalt 46 ja 140 protsendi jagu sisemajanduse kogutoodangust.

Mitmes riigis on väljavaated tänu äsjastele pensionireformidele paranenud, rääkis Parker. «Isegi pisikesed muudatused pensionieas või kvalifikatsioonisüsteemides võivad aidata eeldatavaid vananemiskulusid aja jooksul vähendada,» ütles ta. Pensioniea muutmine on ebapopulaarne, kuid mida kaugemale edasi seda lükata, seda raskemaks läheb, hoiatas Parker. Kui muutustega viivitada, kerkivad kulutused veelgi ja hakkavad mõjutama suuremat osa valijatest, selgitas strateeg.

Pensionipoliitikat kujundades tuleks arvestada ka muutustega oodatavas elueas, lisas Barcelona demograafiauuringute keskuse CED teadur Jeroen Spijker. Euroopa Komisjoni raporti järgi kasvab eurooplaste eeldatav eluiga 2070. aastaks 86,1 ja eurooplannade oma 90,3 aasta peale (2019. aastal ennustati eeldatavaid eluaastaid eurohärradele 78,7 ja daamidele 84,2.)

«See mõiste tuleks ümber defineerida, pensioniiga peaks olema voolav,» ütles dr Spijker ja lisas, et kes iganes end tervena tunneb ja edasi töötada tahab, peaks olema selleks ka motiveeritud.

Spijkeri kolleeg Inaki Permanyer täpsustas, et tähtis on teha vahet ka kronoloogilise ja bioloogilise vanuse vahel, sest inimesed on nüüd 65 aasta vanuselt palju tervemad kui varem.

«Vahe teeb sisse toimekus, mitte vanus,» ütles Hispaania Valencia ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Sacramento Pinazo. Ta rõhutas, kuivõrd oluline on konverteerida väärtuseks vanemate inimeste talendid ning tagada neile tööturul võimalused.

Prof Pinazo hinnangul peaks poliitikakujundus keskenduma eakamate inimeste hoidmisele aktiivse ja tervena, lükates ülalpeetavapõlve edasi. Muu hulgas tuleks soosida ravimitööstuse väliseid tervishoiumeetmeid ning pühendada rohkem tähelepanu sotsiaalhoolekandjate elujaatavale väljaõppele.

«Vananeme me kõik, aga väärika vananemise heaks saab palju ära teha,» paneb professor südamele.

Siin aitaks andekate noorte meelitamine hoolekandesektorisse – tegemist on kiiresti kasvava sektoriga, kus valitseb karjuv vajadus haritud professionaalide järele.

Oluline oleks rõhutada haiguste ennetamist ja tervislikke eluviise, jätkas ta – elustiiliga on professori sõnutsi seotud 70 protsenti tõbedest. Palju odavam on haigusi välistada, kui ravida.

Kummatigi kujutab Hall Tsunami – nagu rahvastiku vananemist nimetama on hakatud – endast väljakutset, mis eeldab investeeringuid mitte üksnes eakatesse, vaid ka noorsoosse. Kelle suhtumiste ja väljavaadete tõttu sünnib Euroopasse järjest vähem lapsi.

«Me tavatseme rääkida vanuritest, aga see demograafiline trend puudutab rahvastikupüramiidi tervikuna,» rääkis dr Spijker, kes on mures noorema põlvkonna võimaluste pärast laste kõrvalt tööl käia ja omaette eluaset soetada.

Eurostati statistika järgi oli alla 25 aasta vanuste eurooplaste augustikuine töötusmäär 13,9 protsenti – tööealistel üldkokkuvõttes aga 6,6 protsenti. Dr Permanyer rõhutas, et noored on tõenäoliselt kõrgesti haritud ning «küsimus pole vaid töötajate koguses, vaid nende kvaliteedis».

Dr Pinazo arvates aitaks siin andekate noorte meelitamine hoolekandesektorisse – tegemist on kiiresti kasvava sektoriga, kus valitseb karjuv vajadus haritud professionaalide järele. Kellegi eest hoolt kanda võiks olla auasi, ütles ta.

«See on elu,» rõhutas professor. «Meil kõigil tuleb kellegi eest hoolitseda. Ja me kõik vajame, et keegi ka meie eest hoolitseks.»

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles