R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Saksamaal kõlab lõpuks ometi sõimusõna «kildagaas»

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Joseph C. Sternberg
, kolumnist, WSJ
WSJ: Saksamaal kõlab lõpuks ometi sõimusõna «kildagaas»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kliimaaktivistid 10. augustil 2022 Hamburgis roppuse piire kompamas.
Kliimaaktivistid 10. augustil 2022 Hamburgis roppuse piire kompamas. Foto: FABIAN BIMMER/REUTERS
  • Mujalt ostma harjunud sakslastele meenus gaasiküllus koduses maapõues

Ukraina sõjasündmused on Saksamaal seitsme kuuga ridamisi üllatavaid muutusi esile mananud: kõvasti kõrgemad kaitsekulutused, surmarelvatarned lahingutsooni, uusrealism kaubanduspõhise diplomaatia vallas.

Tõeliste imede ja tunnustähtede valdkonda liigitub aga poliitikute huulilt pudenev paljupõlatud «kildagaas».

Saksamaa energiakriis on sündinud otsusepõhiselt. Ehk tegelikult kahe otsuse põhiselt, millest teine on esimese otsene tagajärg. Enamik Saksa poliitikuid soovib rääkida esimesest otsusest, mis puudutas energia ja eriti maagaasi importimist valdavalt Venemaalt.

Selle probleemi lahendamiseks erilist poliitilist kujutlusvõimet ja vilumust vaja ei ole. Kui Venemaalt enam gaasi importida ei tohi, eks impordime seda siis kusagilt mujalt. Tõotused tõhustada terminalide ehitusi LNG vastuvõtmiseks Ameerikast ja Lähis-Idast on võimaldanud rohelisest majandus- ja kliimaministril Robert Habeckil kinnistada endale energilise energiavõitleja kuvand.

Siiski tuleneb Saksamaa sügav välisenergiasõltuvus tegelikult esimesest otsusest: hoida käed eemal kodumaapinna all peituvatest arvestatavatest gaasivarudest, mis mõne hinnangu kohaselt võiksid põhimõtteliselt katta sakslaste vajadused kaheks eelseisvaks kümnendiks.

Otsuse taga oli vaenulikkus frakkimise ehk kivimite hüdraulilise purustamise vastu, mis kildagaasi kättesaadavaks teeb. Pinnapealsetel turvakaalutlustel keelas Berliin taolise tehnoloogia 2017. aastal sisuliselt ära.

Nüüd küsivad mõned poliitikud, kas koduse gaasi kasutamata jätmine on mõistlik. Kantsler Olaf Scholzi kohmakasse koalitsiooni on tekkinud lõhe. Kolmikust kaks ehk Scholzi sotsid ja Habecki rohelised on veendunud vastased, vabaturgu pooldavad vabademokraadid (FDP) on aga poolt.

Kusagilt peab see energia tulema – kas kivimist või aatomist –, aga kasutamata jätta kodumaa maavara enam ei või.

FDP «toetab kodumaise gaasitootmise olulist laiendamist», ütles juba juunikuus ajakirjanikele erakonna energiaguru Bundestagis Michael Kruse. Vastastele viskas kinda ka partei teine juhtivpoliitik Torsten Herbst: «Teadusuuringud näitavad, et kaasaegseid ohutusstandardeid järgides frakkimine keskkonda ei kahjusta.»

Teemat on üles korjamas opositsioonipoliitikud. Baieri liider Markus Söder esitas juuli lõpus loogilise küsimuse: «Kas sakslastel poleks mõistlik mõtelda omaenda gaasi kasutamisele?»

Samas peitus konservatiivi küsimuses ka konks. Omaenda liidumaal oleks ta kildagaasiga ettevaatlikum, kuid seda entusiastlikumalt uhuks ta seda pinnale põhjapoolsel Alam-Saksimaal – mis juhtub ühtlasi olema koduks ühele neist kolmest tuumareaktorist, mille Berliin veel järgmisekski aastaks tööle võib jätta. Ja kus vohab tuumavastasus. Hetkel on Habeck seda meelt, et Alam-Saksi reaktor läheb ikkagi kavakohaselt detsembris kinni, aga teised kaks (üks neist Baieris) jäävad käima.

Söderi sõnum on, et kusagilt peab see energia tulema – kas kivimist või aatomist (ja tema armastab aatomit) –, aga kasutamata jätta kodumaa maavara enam ei või. Ilmselt on talle midagi kohale jõudnud. Ja sel nädalal leidis isegi vasakkalduvustega Spiegel-ajakiri end arutamast, miks frakkimine Alam-Saksi valimiste eel tabuteema on.

Ärge oma lootusi liiga kõrgeks kruttige, sest ega nad Saksamaal niipea kive puurima kuku. Suvistes arvamusküsitlustes toetas toda tehnoloogiat vaid 27 protsenti vastanutest, 81 protsenti tahaks rohkem tuult ja tervelt 61 protsenti suuremat söehunnikut energiateenistusse rakendada.

Vale oleks aga ka totaalne lootusetus. Sest küsitluses peitus üllatus: ainult 56 on otsesõnu frakkimise vastu, ülejäänud 17 protsenti on kahevahel. Ning seda pärast aastatepikkust lauspommitamist kildagaasivastaste meediasõnumitega, mistõttu vastne frakkimisdebatt startis sisuliselt vastutuult.

Saksamaal vaetakse võimalusi maailmapoliitikas aktiivsemalt kaasa lüüa. Siiamaani näisid nad lähtuvat oma eeldatavast energiavaesusest, mis väljendus välispoliitilises allaheitlikkuses. Siiski oli tegemist pigem valikulise abituse, kui geoloogilise tegelikkusega. Scholzi suund sõltub suuresti sellest, kas sakslastele koidab kildareaalsus.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles