R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Venemaal tuleb suurmajanduste suurim langus

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Paul Hannon
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Venemaal tuleb suurmajanduste suurim langus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Venemaa keskpanga peahoone Moskvas.
Venemaa keskpanga peahoone Moskvas. Foto: Akishin Vyacheslav/Фотобанк
  • Puhvrit on pakkunud kõrged energiahinnad
  • Kümnendi edenedes langevad sissetulekud aga kõvasti

Vene keskpanga värskete ennustuste järgi ootab riiki tänavu teiste suuremate majandustega kõrvutades kõige järsem langus. Analüütikute arvates ootab Venemaad vaevane tulevik, sest kõrgete energiahindade vedru käib maha, sanktsioone keeratakse ilmselt pingumale ning Euroopaga võrdväärset klienti on raske leida.

Tänavu on energiahinnad Venemaale tugevat tuge pakkunud, kuid globaalmajanduse jahenedes peaks tulud analüütikute hinnangul järsult kukkuma – samal ajal kui Lääs Venemaale alternatiive avastab.

Keskpanga tänavuseks prognoositud SKT kukkumine 3–3,5 protsendi jagu on siiski pehmem, kui kardeti vahetult pärast sõjategevuse alustamist Ukrainas.

«SKT langus tuleb oodatust väiksem,» ütles Vene keskpanga president Elvira Nabiullina.

Siiski oleks eeldatav langus suurim suurmajanduste grupis G20.

Vahetult pärast invasiooni pakkus keskpank tänavusi langusprotsente 8–10, tulevaks aastaks aga miinus 1–4 protsenti.

Sõja eel eeldati selleks aastaks 3-protsendilist majanduskasvu, seega on kõigest käesoleva aastaga sisemajanduse kogutoodangust kaotsi läinud üle 7 protsendi.

Oma baasintressimäära jättis keskpank esmakordselt alates märtsist muutmata – seljataga on seitse järjestikust määralangetust 20 protsendilt 7,5 protsendi peale. Tänaseks on rubla ja Vene finantssüsteem stabiliseerunud.

Keskpank hoiatas, et järgmise aasta majanduslangus võib tulla järsem, kui riigil tuleb arvestada karmimate sanktsioonidega või aeglustuva globaalmajanduse nõrgeneva nõudlusega.

«Raskused on tingitud majanduse kohandumisest varem kehtestatud piirangutega,» rääkis Nabiullina. «See kohandumine läheb oodatust paremini. Mis aga ei tähenda, et edaspidi kerge saaks olema, sest surve väljastpoolt loomulikult ei lakka, vaid võib tugevneda – me oleme sellest täiesti teadlikud.»

Keskpank juhtis tähelepanu ka 222 000 täiendava sõduri värbamise majandusmõjule.

«Pärastpoole võib hakata ilmnema inflatsioonimõju tulenevalt teatud spetsialistide nappusest,» ütles Nabiullina.

Mõningaid sektoreid on sanktsioonid ja välisfirmade vabatahtlik lahkumine tabanud eriti rängalt. Venemaa statistikaameti kolmapäevaste numbrite järgi oli septembrikuine autotootmine aastatagusest rohkem kui poole väiksem.

Siiski on lööki pehmendanud kopsakad energiatulud. Septembriks kärbiti Euroopa-suunalised gaasitarned sujuvalt 20 protsendile aastatagusest tasemest, mis aga tõstis Venemaa tulu tänu energia maailmahindade teravale tõusule.

Bruegeli instituudi värske uuringu järgi on hinnatõus käesoleva aasta esimese üheksa kuuga kosutanud Venemaa energiaeksporti 120 miljardi teenitud dollari võrra. Analüütikute hinnangul jääb Venemaa energiakaubandus tänavu plussi 240 miljardi, tuleval aastal aga 100 miljardi dollariga.

Taoline tõus ei pruugi kesta kaua. Rahvusvaheline Energiaagentuur IEA kirjutas läinud neljapäeval, et nende kaalutud stsenaariumide järgi on Venemaa fossiilkütuseekspordi taastumine 2021. aasta tasemele igaveseks välistatud.

IEA usub, et Venemaa osakaal globaalsest nafta- ja gaasiekspordist väheneb aastaks 2030 poole võrra ning Hiina kaotsiläinud Euroopa gaasiturgu ilmselt siiski ei asenda, võttes arvesse sealseid süsinikueesmärke.

Ilma Vene energiata võib Euroopa tööstustoodang aasta külmematel lõpukuudel langeda, ennustavad paljud analüütikud.

Samas näitasid reedel avaldatud numbrid, et Euroopa suurmajandused on osutunud energiahindade suhtes üsnagi vintskeks. Saksa statistikaamet kirjutas, et kolmandas kvartalis jätkus majanduskasv vaatamata tootmiskärbetele mõnedes energiamahukates sektorites.

«Maailma ja Euroopa lõikes on kasv küll aeglustunud, aga Venemaa moodi järsku langust me mujal ei näe,» ütles Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Euroopa osakonna juhataja Alfred Kammer.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles