R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: USA sai haridusvabaduse edetabeli

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
James Freeman
, kolumnist ja toimetaja, WSJ
WSJ: USA sai haridusvabaduse edetabeli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
(Haridus)maailma peaks valgustama vabadus.
(Haridus)maailma peaks valgustama vabadus. Foto: pixnio.com
  • Juhtivad woke-ikke hävitajad on Florida ja Arizona

Paljud vanemad mõtlevad murega, kuhu laps kooli saata: lockdown-kadalipp kukutas arvutamis- ja lugemisoskuse ajaloolisse rekordmadalusse, lisaks on haridus-establishment avasüli omaks võtnud ameerikavastase propaganda. Riigiraha peaks minema koolidele, mille me ise välja valime – mitte automaatselt valitsusmonopoli rüppe langema. Imetabase ajastusega on Heritage Foundation algatanud osariikide haridusvabaduse edetabeli. Millest selgub, et kõige peresõbralikumad on Florida, Arizona, Idaho ja Indiana. Mis peaks huvitama ka maksumaksjaid.

USA haridusprobleemid toob mõttekoja raport välja selgelt ja klaarilt:

Õigusega on emad ja isad pahased, kui koolid kallavad nende lapsi üle rassi- ja sooideoloogiaga, mis koduseid tõekspidamisi ei peegelda ning läheb vastuollu Ameerikale aluse pannud ideaalidega. Koolilockdown'id tõukasid takka vaimse tervise allakäiku, sunniviisiline maskikandmine ei lasknud korralikult õppida. Vanematel on villand rõhuvatest ja lõhestavatest poliitikatest, lisaks veel teadmiste ja tarkuse üldine allakäik...

Pandeemiaga sai selgemast selgemaks, et pered vajavad avaramaid valikuid, kui meie jäik süsteem võimaldab või hariduseliit lubab.

Haridusministeeriumi viimaste andmete järgi on 9-aastaste matemaatika- ja lugemistase madalaim alates 1990. aastatest. Ning niipalju kui õpetamist üldse veel järele on jäänud, on see sügavalt politiseeritud.

Õnneks on lootust: appi võib tõtata tervistav konkurents haridusrahade pärast. Mis kliendile kaardid kätte mängib. Heritage kirjutab, et võidukõiku jätkab majandusteadlase Milton Friedmani (1912–2006) mõistlik idee:

Oma põhjapanevas essees valitsuse rollist hariduses The Role of Government in Education (1955) väitis Friedman, et riiklikult administreeritud kooliharidust tuleks pidada kokkusobimatuks ühiskonnaga, mis kõigis muudes küsimustes «vaatleb üksikisiku ehk realistlikumalt lähenedes perekonna vabadust kui oma ülimat eesmärki ning taotleb seda majandustegevuses ennekõike üksikisikute vabatahtliku vahetustegevuse kaudu».

Sellessamas essees sõnastas Friedman idee hariduse rahastamise ja administreerimise eraldamisest koolivautšeritega. Mida ta seletas nii: «Koolihariduse riiklikku korraldamist hariduse rahastamise süsteem ei eelda. Samuti pole see valdavalt vabaettevõtlusel põhinevas ühiskonnas iseenesest põhjendatav.»

Friedmani nägemuse täitumiseks läks 35 aastat. Aastal 1990 lasi esimese kaasaegse koolivautšerite süsteemi käiku Milwaukee, Wisconsin. Tänase seisuga on erakooli valiku programme 32 osariigi ja Columbia ringkonna peale kokku 76.

Vautšerid, mis võimaldavad vanematel maksta omaenda valitud koolide eest, on vapustav reform. Samm edasi oleksid (nüüdseks Arizonas üldlevinud) sihtotstarbelised säästukontod, mis võimaldavad osta haridusteenuseid à la carte. Nagu ütles Friedman vaid veidi enne oma surma:

Meil pole mingit alust uskuda, et tulevikuturud praegustega sarnanema peaksid. Kust me teame, mis suunas haridus arenema hakkab? Miks peaks laps saama kogu oma hariduse ühestainsast telliskivihoonest? Miks mitte lisada osalisi vautšereid? Miks mitte lubada kulutada osa vautšerist matemaatikale ühes kohas ja inglise keelele või loodusõpetusele kusagil mujal? Miks peaks kogu kooliõpe käima samas majas? Miks ei võiks õppida osasid asju kodus, eriti nüüd saadavaloleva internetiga?

Lisaks laiale programmivalikule ja võimalustele riigikoolidega vabalt konkureerida arvestab uus haridusvabaduse reiting ka haridusinvesteeringute läbipaistvust ja efektiivsust, et lapsevanemad saaksid informeeritult otsustada. Ja küllap huvitaksid hariduseelarved isegi selliseid maksumaksjaid, kel endal lapsi pole. Loeme edasi:

Me võtame arvesse õpilase kohta tehtud kulutusi, riikliku standardi alusel mõõdetud õpitulemusi (National Assessment of Educational Progress, NAEP) ja iga NAEP-punkti kohta kulutatud dollareid, õpetajate ja mitteõpetajate arvulist vahekorda koolides ning rahastamata õpetajapensioni kohustuste osakaalu osariigi sisemajanduse kogutoodangust.

Selles kategoorias osutus võidumeheks kõrge investeeringutasuvusega Idaho.

Aga nüüd üldvõitjatest:

Üldkokkuvõttes osutus parimaks Florida, kus haridusvabadusest peetakse lugu kõigis [meie poolt kaetud] kategooriates. Osariigis on vanematele tagatud erakordselt suur koolivaliku vabadus, hästi toimib haridusalaste säästukontode (ESA) süsteem, kolmandal kohal ollakse üleüldise haridusvaliku vallas, akadeemilise läbipaistvuse poolest aga esikohal. Kõrge standard kehtib võitlusel kriitilise rassiteooria laastavate ideedega.

Teisel kohal on Florida bürokraatiavabaduse küsimuses. Hariduskulutuste efektiivsuselt (ROI) on Florida auväärsel seitsmendal kohal, mis pakub samas piisavalt arenguruumi. Haridusvabadust austav ja vanemate õigustest lugu pidav Florida pakub peredele parimaid võimalusi Ameerikas.

Teiseks platseerub tänavu Arizona, seda eriliselt tänu täiustatud ja nüüdseks üleüldisele ESA-programmile. Kolmas koht kuulub Idahole, mis paistab silma maksudollarite efektiivse kasutamise ja eeskujuliku läbipaistvusega lapsevanemate suhtes.

Punastest laternatest rääkides… Viimasteks ehk vastavalt kohtadele 49, 50 ja 51 jäid New Jersey, New York ja DC, kus läbipaistvuse, aruandluse ja vanemate valiku vallas väga vähe ära on tehtud.

Lõpukolmikut see ilmselt ei üllata. Ehk aitab edetabel elanikel kolimismõtteid korrastada.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles