R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Valge Maja kõrge ametnik peab Putini abidega salajasi kõnelusi

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Valge Maja kõrge ametnik peab Putini abidega salajasi kõnelusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Jake Sullivan 4. novembril 2022 Kiievis presidendi kantseleis pressikonverentsi andmas.
Jake Sullivan 4. novembril 2022 Kiievis presidendi kantseleis pressikonverentsi andmas. Foto: Efrem Lukatsky/AP
  • Jake Sullivan on vestelnud Vene ametivendadega olukorra eskaleerumisest ja tuumaohust

President Bideni julgeolekunõunik Jake Sullivan on viinud viimastel kuudel läbi konfidentsiaalseid vestlusi Venemaa presidendi Vladimir Putini kõrgete abilistega. USA ja liitlasriikide ametnike kinnitusel on tegemist katsetega vähendada laiema konflikti ohtu Ukraina pärast ning hoiatada Moskvat kasutamast massihävitusrelvi.

Ametnikud ütlesid, et Sullivan on olnud ühenduses Putini välisnõuniku Juri Ušakoviga. Samuti on ta allikate sõnutsi kõnelenud oma otsese ametivennaga Venemaa valitsuses, Nikolai Patruševiga.

Eesmärk on olnud välistada olukorra eskaleerumist ning hoida kommunikatsioonikanalid avatuna – mitte arutada kokkuleppeid Ukraina sõja lõpetamiseks.

WSJ küsimustele kõneluste kohta vastas julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson, et «inimesed väidavad nii mõndagi». Kreml kommentaarisoovile ei reageerinud.

Valge Maja ametlikel andmetel pole Sullivan kõnelnud kõrgete Vene ametnikega alates märtsist, mil pidas telefonikõne Patruševiga.

Traditsioonilised diplomaatilised kontaktid Washingtoni ja Moskva vahel on samal ajal kokku kuivanud ning Putin ja tema abid on andnud mõista, et võivad võtta Vene territooriumi kaitseks kasutusele tuumarelva, pidades silmas ka tänavu haaratud Ukraina alasid.

Pooldades küll Ukrainat ja Venemaa-vastaseid karistusmeetmeid on Valge Maja maininud, et teatud tasandil kontakti hoidmine Moskvaga on vastastikuste riiklike julgeolekuküsimuste seisukohast vältimatu.

Mitme USA ametniku sõnutsi tuntakse Sullivani valitsuses kui inimest, kes surub suhtluskanalile Venemaaga vaatamata sellele, et teised peamised poliitikakujundajad praeguses diplomaatilises ja sõjalises õhkkonnas kõnelusel suuremat mõtet ei näe.

Kõnede kuupäevi ja arvu WSJ allikad ei avaldanud, samuti hoidusid nad kommenteerimast nende võimalikku viljakust.

Mõnede endiste Ameerika ametnike arvates on kontakti hoidmine praeguses ülimalt pingelises olukorras kindlasti kasulik.

«Ma usun, et eriti tuumariikide puhul on alati oluline kommunikatsioonikanalid avatuna hoida, et mõista kuidas teine osapool mõtleb ning hoiduda eksikombel konflikti või sõda vallandamast,» ütles Ivo Daalder, USA suursaadik NATO juures Obama administratsiooni päevil. «Riiklikud julgeolekunõunikud on ovaalkabineti parim vahend kontakti hoidmiseks, ilma presidenti otseselt kaasamata.»

Oma esimesel ametiaastal üritas president Biden Putiniga tööalaseid suhteid sõlmida, katsed päädisid kohtumisega Genfis 2021. aasta juunis. Tookord räägiti ka Ukrainast ning jäädi selgelt eriarvamusele.

Oktoobriks osutasid USA luureandmed Vene vägede valmistumisele Ukraina-invasiooniks. Novembris 2021 läkitati Moskvasse Putinit hoiatama CIA direktor William Burns.

Biden kõneles Putiniga kaks korda detsembris 2021 ja veel korra 2022. aasta veebruaris, samal ajal kui omavahel suhtlesid ka mõlema poole diplomaadid.

Pärast 24. veebruari jäi suhtlemist nii diplomaatide kui sõjaväejuhtide vahel järjest vähemaks.

Allikate sõnul on Sullivan võtnud Bideni administratsiooni Ukraina-suunalise poliitika koordineerimisel juhirolli – mis ongi tema ametiülesanne ja täiesti arusaadav. Samas on ta kaasa löönud ka diplomaatias. Läinud reedel viibis Sullivan visiidil Kiievis, kus kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja kaitseministri Oleksi Reznikoviga. Traditsiooniliselt täidavad selliseid ülesandeid välis- või kaitseminister.

Sullivan kätlemas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga Kiievis.
Sullivan kätlemas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga Kiievis. Foto: Ukraina presidendi büroo

Ühe USA ametniku sõnul on Sullivan palunud Ukraina liidritel anda avalikult märku valmisolekust leida konfliktile lahendus. Ametnik lisas, et läbirääkimistele USA Ukrainat ei lükka. Pigem tahetakse, et ukrainlased demonstreeriksid liitlastele, et otsivad lahendust olukorrale, mis on mõjutanud maailma nafta- ja toiduhindu.

Kui Putin ja tema kõrged abid viitasid septembris tuumarelva kasutamise võimalusele nende vägede nurka surumise korral, edastas administratsioon Sullivani sõnutsi «Kremlile otseselt ja eraviisiliselt väga kõrgetel tasanditel, et tuumarelva kasutusel oleks Venemaale katastroofilised tagajärjed».

Valge Maja keeldus avaldamast, kuidas see hoiatus edastati.

Kaitseminister Lloyd Austin ja ametivennad liitlasriikidest rääkisid Vene kaitseministri Sergei Šoiguga oktoobris, kui Moskva rääkis Kiievi kavatsusest kasutada nende vastu nn räpast pommi. Viimati olid Austin ja Šoigu vestelnud mais.

Putini välispoliitikanõunik Ušakov on teeninud suursaadikuna Washingtonis ning teda peetakse presidendile lähedaseks isikuks, kelle kaudu audientsile pääseb.

Kui Burns novembris 2021 Moskvas Putiniga kõneles, kohtus ta eelnevalt Ušakoviga. Seejärel rääkis sama mehega detsembris Sullivan.

Märtsis vestles Sullivan Patruševiga ning seda jutuajamist võttis Valge Maja ka kirjeldada. Nõunik öelnud venelasele, et Moskva peaks lõpetama Ukraina linnade ründamise ning hoiatanud, et Kreml keemilist ega bioloogilist relva ei kasutaks.

Vene ametlike allikate kohaselt leidis Sullivani ja Patruševi vestlus aset USA initsiatiivil. Patrušev rõhutas, et «Washington peab lõpetama neonatside ja terroristide toetamise Ukrainas ega tohi vahendada võõramaalastest palgasõdurite viimist konfliktipiirkonda, samuti tuleks keelduda edasistest relvatarnetest Kiievi režiimile».

Nikolai Patrušev saabumas võidupüha paraadile Moskvas 9. mail 2022.
Nikolai Patrušev saabumas võidupüha paraadile Moskvas 9. mail 2022. Foto: MAXIM SHIPENKOV/EPA

Keset suhete halvenemist on siiski katsutud jätkata koostööd teatud valdkondades, nagu strateegiline relvakontroll ja Rahvusvaheline Kosmosejaam.

Washington ja Moskva on järginud uut START-lepet, mis piirab USA ja Venemaa pikamaa-tuumarelvade arvu ning kehtib aastani 2026.

USA ametnike ja Vene meedia andmetel kavatsevad riigid jätkata uue START-leppe kahepoolsete konsultatsioonidega rakenduslikes küsimustes. Üheks eesmärgiks on USA ametnike sõnutsi arutada inspektsioonide jätkumist pärast seda, kui need pandeemia tõttu pausile pandi.

Tavaliselt on selliseid kõnelusi peetud Šveitsis, mida Moskva aga enam neutraalseks ei pea. Samuti seavad sanktsioonid teatavad piirangud Vene ametnike reisimisvõimalustele. WSJ allikate andmetel plaanitakse pidada kohtumine novembri lõpu poole Kairos.

USA välisministeerium ja Vene valitsus keeldusid kommenteerimast koosolekuid, millest üldiselt ette et teatata.

—Kaasautor: Nancy A. Youssef

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles