R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Naftaturu kohale on laotunud Vene energia vastaste abinõude vari

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Joe Wallace
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Naftaturu kohale on laotunud Vene energia vastaste abinõude vari
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Prantslased Blois's kütusesabas 14. oktoobril 2022. Totali tööliste streigi tõttu tuleb jaole saada, enne kui otsa lõpeb.
Prantslased Blois's kütusesabas 14. oktoobril 2022. Totali tööliste streigi tõttu tuleb jaole saada, enne kui otsa lõpeb. Foto: GUILLAUME SOUVANT/AFP
  • Sanktsioonide tõeline mõju ilmneb diislikütuse hindades, hoiatavad maaklerid

Järgmise kolme kuuga kirjutatakse ümber üleilmne naftavoogude kaart. Kuna Venemaa vastu kavandatud sanktsioonide rakenduslikes küsimustes valitseb segadus, on energiatööstusel raske valmistuda.

Alates detsembri avapäevadest kavatsevad Ukraina liitlased lajatada venelaste naftale seni suurimad piirangud.

Läbirääkimised Bideni administratsioonis ja ülemerepartneritega on palavikulised ning jõuavad ehk lõpule alles viimasel minutil – külvates segadust maaklerite, töötlejate ja teiste energiaturu etturite ridades. Lisaks on Moskva ähvardanud karistuseks tarnekraanid kinni keerata, mis süvendab ärevust veelgi.

Alates oktoobri keskpaigast on toornafta hinnad tõusuteel ning teevad maaklerite hinnangul ilmselt jõulise jõnksu, kui Putin oma ähvarduse teoks teeb. Teine risk on see, et Venemaa naftaeksport ei suuda sanktsioonidega logistiliselt kohaneda, mistõttu sealne nafta ikkagi turule ei pääse, isegi kui Kreml seda sooviks. Esmakordselt alates augustist on Brent igatahes 100 barrelidollari lähistel tagasi.

Tõeline mõju avaldub maaklerite sõnutsi aga hindades, mis eurooplastel diislikütuse eest nuttes tasuda tuleb. Diisliturg on Vene tarnete kaotsimineku suhtes eriliselt tundlik, kuna Euroopa on niivõrd kaua nõjatunud sealsetele rafineerimistehastele kütuse hankimisel oma põllumajanduse, tööstuse ja veoautonduse tarvis. Veel hullemaks teeb olukorra tagavarade nappus, mille on tekitanud streigid Prantsuse rafineerimistehastes.

Totali töötajad streigilainel.
Totali töötajad streigilainel. Foto: FRANCOIS LO PRESTI/AFP/GETTY IMAGES

«Meil Euroopas, mõnedes Euroopa maades on keskmised destillaadid otsa lõppemas,» ütles oktoobri lõpus analüütikutele hispaanlaste Repsoli tegevjuht Josu Jon Imaz, pidades silmas diislikütust, lennukipetrooli jms.

Naftaturu üle lasuvad kolm tähtaega. 5. detsembril keelustab Euroopa Liit lõviosa Vene toornaftaimpordist ning keelab ettevõtetel Vene nafta kindlustamise ja finantseerimise kogu maailmas.

Selsamal päeval peaks rakenduma USA algatatud Vene nafta hinnapiirang, millest lähtuvalt lubatakse nendel samadel ettevõtetel Vene naftalaste siiski teenindada. Aga lae kõrgus on alles paika panemata. Siis, 5. veebruaril, kehtestab EL eeltoodud piirangud Vene diislikütusele ja bensiinile, millele aga hakkab kohalduma ka hinnalagi.

Ettepanekud on paras põimik. USA rõhus hinnalaele, soovides, et Vene nafta maailmatutule ikka edasi voolaks. Sest ameeriklased hakkasid muretsema, et eurooplaste kindlustuskeeld üksijäetuna lükkab järsult üles üleilmsed energiahinnad.

Washington on oma kaasmõtlejatega kokku leppinud, milliste Vene naftat puudutavate tehingute puhul lagi rakendub. Aga mitme tähtsa üksikasja kallal käib kõva rahmeldamine ning hinnapiirangu number veel paigas pole.

Euroopa endale vääratamist lubada ei või. Olukord on pingeline naftatöötlejate streikide tõttu Prantsusmaal, samal ajal on aga nõudlus üleval, kuna tehased süütasid gaasi kokkuhoiu mõttes leegid naftaahjudes. Nappide globaalvarude pärast peab Euroopa samas konkureerima ostjatega USA idarannikul, Ladina-Ameerikas ja Aasias.

Täna ainult bensiiniga.
Täna ainult bensiiniga. Foto: NATHAN LAINE/BLOOMBERG NEWS

Kõvasti alla tüüpilise taseme on diislivarud ka Ühendriikides ning viimase aastaga on kõnealune kraam New Yorgi sadamas kallinenud 58 protsenti. Vahevalimiste eel, kus kütusehinnad on kuum küsimus, on president Biden rafineerijaid lööktööle keelitanud.

Diislikütuse nappus annab endast kõige teravamalt tunda USA idarannikul, kus lastide pärast tuleb kembelda Euroopa kirdeosaga. Euroopas on hinnad viimase aastaga kerkinud 60 protsenti. Rafineerimistehastel Venemaast tekkiva tühimiku täitmiseks erilist mahuvaru pole, ainus lootus on streigimeeleolude vaibumine Prantsusmaal.

Prantslased ongi hääli sisse löömas mitmele tehasele, elumärke ilmutavad Totali töölised Donges'is ning Exxon Mobili mehed Fos-sur-Meris ja Port-Jérôme-sur-Seine'is. Aga analüütikud ütlevad, et maha on jäädud umbkaudu 25 miljoni barreliga ning seda tasa teha läheb raskeks. Üks Totali rafineerimistehas streigib edasi – Lyoni lähistel Feyzinis.

Tööseisakute tõttu tuli Prantsusmaal rohkem diislikütust sisse vedada, misläbi tühjendati tagavarasid mujal Euroopas. Juba enne streike olid diislikütuse varud Hollandis aastatagusest 40 protsenti all. (Holland on diislikauplemise ja varumise keskus.) Plusspoolelt oskavad maaklerid olla tänulikud, et tänu streikidele jäi töötlemata teatud ports naftat, mis võib rahustada turgusid 5. detsembri sanktsiooniraksatuse kiiluvees.

Samal ajal üritavad töötlejad, tanklad ja teised ostjad embargot ennetada ning impordivad rohkem diislikütust Saudi Araabiast, Araabia Ühendemiraatidest ja Indiast. Siiski impordib Euroopa iga päev Venemaalt 400 000 barrelit diislikütust, ütles Rystad Energy vanemanalüütik Janiv Shah – lisaks 1,7 miljonile mujalt.

Vene kütuse väljavahetamine läheb karmiks, hoiatas Shah.

Põhimõtteliselt võiks Euroopasse diislikütust eksportida uus rafineerimistehas Kuveidis Al Zouris. Plaanide järgi peaks ta lähikuudel töösse minema. Aga Euroopal tuleks siis pakkuda ka konkurentsivõimelist hinda, mis kajastuks kontidendi äride ja kodude kopsakamates energiaarvetes.

Kui rahakott kannatab, saab varsti kütust Kuveidist. 
Kui rahakott kannatab, saab varsti kütust Kuveidist. Foto: STEPHANIE MCGEHEE/REUTERS

Ameerikaga kõrvutades on diiselautode osakaal Euroopas suurem, sest selles suunas on roolikeerajaid tõuganud süsinikuheitmete vastu võitlevad valitsused. Oma rafineerimistehaseid Euroopa aga diislitootmise tõhustamiseks kaasajastanud pole. Ning pandeemia puhul pandi mitmed neist kinni. Tulemuseks suurem sõltuvus Venemaast.

«Euroopal tuleb maksta, mida iganes küsitakse. Ja küsitakse väga-väga palju,» ütles Argus Media diislianalüütik Benedict George viitega rafineerimistehastele USA Mehhiko lahe piirkonnas, Lähis-Idas ja Indias. «Kui juhtub midagi ootamatut, läheb hind väga kiiresti väga kõrgele, sest mingit varuvarianti kellelgi ei ole.»

S&P Globali toormestrateeg Rick Joswick usub, et Euroopal tuleks importida rohkem diislikütust Ühendriikidest ja Aasiast, vähem aga Aafrikast ja ülejäänu Ameerikatest. Aga maailma lõikes jäävad hinnad üles, ütles ta.

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles