WSJ: Miks iseliikuv auto ikkagi inimese abi vajab

Ameerikas tunnistati tänavu suvel liikluskõlbulikuks juhi- ja kabiinivaba elektriveoauto Einride Pod. Foto: Einride/SWNS

Su lävele tulevikujuht pakikest poetada ei pruugi. Pigem passib ta miilide taga või võõras ajavööndis ning kamandab tervet trobikonda roboteid või droone.

Isesõidutehnoloogiatesse maetakse miljardeid dollareid, lootuses saavutada erakordset efektiivsust ja seljatada kaadrinappus. Siiski selgitavad selliste firmade tegevjuhid, et tõeline iseseisvus on tulevikumuusika – ega pruugi end iial kätte anda. Ja nii nad siis pressivad selles suunas, et üksainus inimolend võimalikult suurt masinahulka majandada saaks. Toidutoimetaja Serve Robotics peab praegu puldiruumis üht töötajat iga nelja uulitsal uitava roboti kohta. «Aga ajapikku saab neid inimese kohta olema sadu, ehk enamgi,» teatas tegevjuht Ali Kashani.

Inimmaailm on karm. Tuleb ju toidurobotitel tulla toime takistustega, nagu vedelevad e-tõuksid ja praht, mis asetsevad aegruumis ettearvamatult. Isesõitvad autod ja veokid saavad küll joonte ja fooride abil hakkama, kuid et teetööde puhul üle paralleeltriibu põigata – selline manööver on neile liiast. Nii peabki inimlaps ohjad haarama: oma sõna sekka ütlema või puldist juhtimise üle võtma.