R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Elektriauto pööras nina odava aku poole. Teekonna hinnaga

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Mike Colias
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Elektriauto pööras nina odava aku poole. Teekonna hinnaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Tesla toimetamine laadimisele Sacramentos 19. augustil 2018.
Tesla toimetamine laadimisele Sacramentos 19. augustil 2018. Foto: Robert Couse-Baker/Wikimedia Commons
  • Rauale rajatud akud on üldlevinud Hiinas

Automaailmas käib võiduajamine taskukohase elektriauto ehitamise nimel. Järgmine etapp on odavam aku, mis paraku pakub aga lühemat teekonda taaskordse laadimiseni.

Liitiumraudfosfaataku kavatsevad kasutusele võtta mitmed automaailma suurnimed. LFP-akuna (LiFePo4) tuntud lahendus on tavakasutuses Hiinas, maailma suurimal elektriautoturul. Rauale rajatud akud on odavamad, kui Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud nikli ja koobalti kombinatsioon.

Nagu seletavad Tesla, Ford, Rivian jt, saaks niklit, koobaltit ja muud kallist ja haruldast kraami eirates treida taskukohasemaid elektriautosid. Seda aga laadimisvahelise läbisõidu arvelt ning kesk karme tarneküsimusi.

Raudversiooni energiatihedus on nikkelkolleegist madalam ning roolikeeraja teekond järgmise laadimiseni seetõttu lühem. Probleemi leevendamiseks eksperimenteerivad tootjad nii keemia kui disainiga. Teine tüliküsimus: LFP-akude tarnekese asub Hiinas ning seega satuksid autofirmad sõltuvusse turust, millest end just parasjagu võõrutada tahetakse.

Akud on klientuuri nimel võitlevate autofirmade jaoks paras peavalu ning erinevatesse strateegiatesse kallatakse miljardeid dollareid. Plaane vaadatakse üle üsna lühikese välbaga, tõmmeldes jõnksude peale metallihindades, tehnoloogias ja poliitikas. Kuna autotööstus on harjunud arendama sõidukeid aastatepikkuste tsüklitena, paneb taoline kurvitamine ta tõsiselt proovile.

Insaiderite sõnutsi võiks LFP olla lahendus piirkondades, kus autosid saab laadida sageli. Veel ühe päikesekiirena nähakse võimalust toppida neid ruumikatesse mudelitesse, kuhu mahub suurem aku.

Paar aastat tagasi arvasid analüütikud ja autotöösturid, et raudakud rakenduvad valdavalt odavama otsa autodes ja Hiinas, kus sohvrid on suurlinnades ninapidi koos ja jupitavad lühidistantse. Euroopa, eriliselt aga Põhja-Ameerika strateegia oli aga kasutada kallimaid niklipõhiseid akusid, et rikkam rahvas saaks liuelda kaugete kantide vahet.

Teade ekraanil: suunduge stepsli juurde.
Teade ekraanil: suunduge stepsli juurde. Foto: Richard Unten/Flickr

Nüüd on rehkendus ümber tehtud, kuna tarviline kvaliteetnikkel pärines peamiselt põlu alla langenud Venemaalt. Kasvatades raua külgetõmbejõudu.

Pealegi on kõvasti kallinenud ka koobalt. Ning seda toodetakse lõviosas Kongos, kus kaevureid kõige paremini ei kohelda ning keskkonnast niivõrd kõrgesti lugu ei peeta kui Läänes – mida aktivistid autofirmadele ka jätkuvalt rõhutavad.

Mingil määral on rauast lisakilomeetreid välja pigistatud paigutusega autos ja muude tehniliste nippidega. Üksmeelselt kiidavad analüütikud raudakut selle eest, et ta rivaaliga võrreldes harvemini põlema lahvatab.

Šveitsi suurpanga UBS analüütik Tim Bush ütles, et tänu akutehnoloogia edusammudele võib kord koita päev, mil linnamaastur liigub raua varal ühe laadimisega ligi 500 pikka kilomeetrit.

Bush on asunud seisukohale, et aastaks 2030 vurab maailmaturul raudakuga ringi 40 protsenti elektriautodest. Analüütiku varasem prognoos oli tagasihoidlikumad 15 protsenti.

Rauda sai alahinnatud, kirjutas Bush klientidele augustis. «Raudaku läheb globaalseks,» kinnitas ta ja rõhutas, et kõiksugu nappusi silmas pidades kulub mitmekesisus akumaailmas marjaks ära.

Statistikafirma Benchmark Mineral Intelligence hinnangul on LFP lõppeval aastal olnud 30 protsenti odavam, kui kombinatsioon niklist, koobaltist ja mangaanist. Tänavu suvel teatas Ford, et läheb rauale üle oma maasturilaadses liikuris Mustang Mach-E, samuti kastikas Lightning. Mõlema materjalid peaks seeläbi odavnema kuni 15 protsenti, loodab Ford.

Üle ega ümber ei saa aga siiski Hiina-sõltuvuse teemast. Jänkide jaoks ei tõota head president Bideni hiljutine inflatsiooni alistamise seadus, mis juristide tõlgenduse järgi tõotab riigitoetusi vaid sellistele elektriautoomanikele, kelle masinad on Hiina juppidest ja maavaradest vabad.

«Intellektuaalomand on puha Hiinas, nii et olukord on tõesti dünaamiline,» sõnastas olukorra oktoobris analüütikutele Fordi tegevjuht Jim Farley. Ta selgitas, et odavam oleks importida raudakusid Hiinast, kuid ei välistanud vajadust hakata neid edaspidi valmistama kodumaal. Ja lisas, et raud on oluline pidades silmas potentsiaalsete ostjate rahalisi võimalusi.

Viimastel aastatel on raua teed läinud ka Tesla. Samm astuti sünkroonis tootmise käivitumisega Hiinas. Tegevjuht Elon Musk ütles oktoobris, et rauapõhine keemia saab Teslas tulevikus domineerima.

McKinsey strateeg Ken Hoffman näeb tulevikku, kus automeistrite akustrateegiad maavarahinna muutuste ja tehnoloogiauuenduste tuultes alatasa modifitseeruvad.

«Oleme ju näinud, kuivõrd kiiresti asjad viimase paari aastaga muutunud on,» ütles Hoffman. «Kujutage nüüd ette autotootjat, kes peaks sõlmima näiteks nikli või mangaani pikaajalise ostulepingu. Kuidas ma seilan neil lainetel, küsib ta endalt.»

Teel tulevikku.
Teel tulevikku. Foto: Mohamed Mahmoud Hassan

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles