R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Ukraina analüüs avastas Iraani droonide tagant Lääne tarneketi

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
Ian Talley
, ajakirjanik, WSJ
WSJ: Ukraina analüüs avastas Iraani droonide tagant Lääne tarneketi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Politseinik 6. oktoobril Harkivis Iraani drooni Shahed-136 komponenti uurimas.
Politseinik 6. oktoobril Harkivis Iraani drooni Shahed-136 komponenti uurimas. Foto: STRINGER/REUTERS
  • Venemaa kasutab välismaiste juppidega Teherani droone
  • Ilmsiks saab rahvusvaheliste sanktsioonide piiratus

Ukrainas alla tulistatud Iraani droonide uurimisel on selgunud, et enamik on toodetud Ühendriikides, Euroopas ja teistes liitlasriikides valmistatud detailidest.

WSJ on näinud dokumente, mille järgi on Teheran suutnud varustada end võimsate ja kaasaegsete relvadega, vaatamata Iraani vastu rakendatud rangetele sanktsioonidele.

Ukraina luure hinnangul on allatulistatud droonide komponentidest kolm neljandikku USA päritolu. Muu hulgas on uuritud drooni Mohajer-6, mille agendid häkkisid ja rikkumatul kujul alla tõid.

Ukraina sõjaväeluure omandusse sattunud komponente aitas tuvastada Kiievis baseeruv sõltumatu korruptsioonivastane komisjon NAKO, kes jagas oma raportit WSJ reporteriga.

Mohajer-6 kätkeb üle 200 tehnilise komponendi, millest umbkaudu pooled on valmistatud USA territooriumil tegutsevates firmades, ligi kolmandik pärineb aga Jaapanist, näitab raport.

WSJ võttis ühendust USA ekspordikontrolli ametnikega, kes aga keeldusid komponentide päritolu kinnitamast. Tuvastatud ettevõtted ei olnud kas suutelised komponentide algupära kinnitama või jätsid kommentaarisoovile reageerimata.

Iraani esindus ÜRO juures küsimustele ei vastanud, kuid rõhutas Teherani valmisolekut kohtumisteks Ukrainaga tehniliste ekspertide tasandil.

USA Iraanile kehtestatud majandussanktsioonide üks eesmärke oli lõigata läbi rahvusvahelised finants- ja kaubanduskanalid, et takistada Teherani arendusi ka sellise tehnoloogia vallas nagu droonid. Samuti on nii Ameerikas kui Euroopas keelustatud kommertskomponentide ekspordid, mida saaks kasutada relvade valmistamiseks.

Maailma liidritele valmistab Iraani droonipark koos kantavate täppisrakettidega parajat peavalu ning hetkel peetakse seda julgeolekuringkondades pakilisemaks probleemiks, kui Teherani tuumaprogrammi.

«Prioriteet on mõista, kuidas välismaised osad Iraani droonidesse jõuavad,» ütles USA julgeolekuinstituudi Institute for Science and International Security asutaja David Albright, kes oktoobris omaenda analüüsi avaldas.

Instituut kirjutas, et lisaks Lääne originaalkomponentidele võib Iraani droonides leiduda ka Hiina koopiaid.

Kursis olevate allikate kinnitusel on USA föderaalvõimud algatanud selles küsimuses uurimise. Kaubandusministeeriumi kõrge ametnik keeldus üksikasju WSJ tarvis kommenteerimast, kuid rõhutas siiski, et Ukrainas kohalike vastu kasutatavate relvade päritolu on nende jaoks prioriteet ning igasugune illegaalne eksport võetakse kindlasti käsile.

Iraani droone hakkas Venemaa ukrainlaste kriitilise infrastruktuuri vastu kasutama pärast seda, kui nende väed suvekuudel taanduma hakkasid. Otsekohe sattus rambivalgusse Shahed-136, mis kamikaze kombel sihtmärkidesse põrutab, selle asemel et tulistada välja relvi.

Nagu selgub, on Lääs osutunud Iraani drooniarenduse takistamisel saamatuks.

Paljudele komponentidele ekspordikontrollid otseselt ei rakendu. Neid on lihtne internetist soetada ning saata Iraani teiste riikide kaudu, mis äratavad vähem tähelepanu. Sellised kaudsed tarned on küll seadusevastased, kuid ennetada on neid keerukas, ütlesid Lääne julgeolekuametnikud.

Teisipäeval kehtestas USA rahandusministeerium sanktsioonid mitmetele Iraani, Venemaa ja Araabia Ühendemiraatide ettevõtetele ja üksikisikutele, kes nende andmetel venelaste poolt Ukrainas kasutatavate Iraani droonide tootmise ja transpordi eest vastutavad.

Mohajer-6 servomootorid on Ukraina luure ja NAKO andmetel valmistanud jaapanlaste Tonegawa-Seiko. Kommentaarisoovile firma ei vastanud.

Eelmisel aastal avastasid ÜRO uurijad Tonegawa-Seiko komponendi ühest Iraani droonist ning Jaapani kaubandusministeerium trahvis neid seejärel servomootorite ilma loata Hiinasse eksportimise eest. Kohalikule meediale ütles Tonegawa-Seiko, et polnud teadlik kavatsusest kasutada neid militaardroonides.

Mohajer-6 servomootor, sinise kattega.
Mohajer-6 servomootor, sinise kattega. Foto: NAKO

Terve rida teisi komponente pärines sakslaste firmalt Infineon Technologies ja Arizonas baseeruvalt ettevõttelt Microchip Technology, nähtub luuredokumentidest ja NAKO raportist. Mõlemad on maailmatasemel kiibitootjad.

Microchip Technology pressiesindaja Brian Thorsen ütles, et klientide tausta uuritakse firmas põhjalikult. Ta tõi samuti esile, et lisaks 120 000 otsekliendile on neil ka hulgaliselt edasimüüjaid.

Thorsen selgitas samuti, et nad ei saa ühegi komponendi kohta midagi konkreetset öelda, kui pole seda ise näinud – otsustamaks, kas see on nende toode või võltsing, ning kuidas see teatud seadmesse sattus.

Infineoni pressiesindaja ütles, et nemad oma tooteid Iraanile ei müü.

Mohajer-6 kõrgresolutsiooniga teleskoopiline infrapunalääts paistab fotode ja tootekataloogide järgi pärinevat Iisraeli firmalt Ophir Optronics Solutions, kes kommentaaridest keeldus.

Ophiri emafirma MKS Instruments ütles, et ei müü Iraanile midagi ning peab kinni USA ja kõigist kohalduvatest seadustest, ekspordikontrollid ja sanktsioonid kaasa arvatud.

Iisraeli valitsus tegeleb leidude uurimisega, ütles nende kaitseministeeriumi pressiesindaja Mayan Lazarovich.

Esialgu oskas ta öelda, et Iisraeli seaduste järgi ei paista lääts liigituvat kaitseotstarbeliste seadmete hulka, millele rakenduks rahvusvaheline kontroll.

Mohajer-6 infrapunakaamera.
Mohajer-6 infrapunakaamera. Foto: NAKO

Hiina saatkonna pressiesindaja Washingtonis Liu Pengyu ütles, et ei ole kõnealuse probleemistiku üksikasjadega kursis, kuid Peking taotleb konfliktis rahukõnelusi.

Jaapani saatkonnast öeldi, et Tokyo peab rangelt kinni sealsest väliskaubanduse seadusest, mis välistab Jaapani toodete ja tehnoloogiate kasutuse militaareesmärkidel.

Saksa saatkond kommentaarisoovile ei reageerinud.

Komponendi täpne tuvastamine võib olla keerukas isegi tootja enda jaoks.

Näiteks kahtlustas Ukraina luure, et infrapunakaamera oli valmistanud Oregoni ettevõte Sierra-Olympic Technologies, mis kasutab Ophiri läätsesid. Kuid Sierra-Olympicu asutaja ja tegevjuht Chris Johnston ütles, et fotode järgi otsustades on mõned kaamera osad samad, teised aga erinevad – millest võiks järeldada, et tema firmast see pärit pole.

Pärast seda, kui WSJ nendega ühendust võttis, vaatas Sierra-Olympic ükshaaval järele iga kliendi, kes neilt sellise kaamera ostnud on, ütles Johnston. «Kõik on õigetes kätes,» kinnitas ta.

Johnston meenutas, et mõned aastad tagasi keeldusid nad müümast oma toodet Iraani kodanikule ning mainisid ostukatset ka föderaalvõimudele. Kuid ta arvab, et iraanlased võisid saada neid komponente Iraagis ja Afganistanis allatulistatud Lääne sõjalennukitelt, või siis seadusi eiravatelt vahendajatelt.

Mõned analüütikud osutasid ka probleemile, et USA on küll Iraanile sanktsioonid kehtestanud, kuid enamik riike – ka Euroopas – seda teinud ei ole. Lahendust oodatakse ÜRO käest, kuna probleem on olemuselt globaalne.

—Kaasautorid: Dion Nissenbaum ja Benoit Faucon

Inglise keelest tõlkinud Urho Meister

Märksõnad
Tagasi üles