R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Võidujooks Euroopa järgmiste talvede gaasi eest on juba alanud

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Võidujooks Euroopa järgmiste talvede gaasi eest on juba alanud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Gaasitrassi ehitus Saksamaal, kus ettevõtted kardavad, et gaasi võib nappida.
Gaasitrassi ehitus Saksamaal, kus ettevõtted kardavad, et gaasi võib nappida. Foto: FOCKE STRANGMANN/ AFP/ Scanpix
  • Mõned ettevõtted kavatsevad osta vedelgaasi USAst, kuid takistuseks on kliimaeesmärgid ja hind.

Kuigi käesolevaks talveks peaks Euroopas maagaasi jätkuma, käib juba praegu võidujooks selle peale, kellel on gaasi ka aasta pärast, sest gaasi lihtsalt ei jätku.

Euroopa Liidu gaasihoidlad on hetkel umbes 95% ulatuses gaasi täis ja paljud analüütikud on nõus väitega, et sel talvel ilmselt energiakatastroofi ei tule. Kuid edaspidi on gaasi hankimine Euroopa riikide jaoks veelgi raskem, sest Venemaa gaasitarned on lõppenud ja ülemaailmne konkurents LNG ehk veeldatud maagaasi eest kasvab.

Täiendavat LNG-d ei ole turule oodata enne 2026. aastat, mil peaksid käivituma LNG projektid USAs ja Kataris. See tähendab, et lähiaastatel on Euroopa sunnitud konkureerima olemasolevate LNG mahtude eest.

Mõned Euroopa tootmissektori mootori Saksamaa ettevõtted on mures, et neil ei jätku kümnendi teiseks pooleks gaasi. Mitmed Saksa suurettevõtted, sealhulgas keemiatootja BASF SE ja maksumaksja rahadega päästetud kommunaalteenuste gigant Uniper SE, on pidanud viimastel nädalatel aktiivselt läbirääkimisi USA ja teiste riikide LNG eksportööridega, et tagada endale gaasivaru ka pärast 2025. aastat, väidavad informeeritud allikad.

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale sõlmisid mõned Euroopa ettevõtted lepingud LNG tarnimiseks USAst. Nüüd ütlevad suured gaasitarbijad, et Euroopa vajab tulevastel aastatel veelgi rohkem gaasi.

Läbirääkimised on märk sellest, et Euroopas suureneb mure energiajulgeoleku pärast. Samas on kokkuleppele jõudmine keeruline sest paljud Euroopa riigid ja ettevõtted loodavad sõlmida 5-10 aastase tarnelepingu, kuid pikemaajaliste ja suuremahuliste gaasilepingute sõlmimine on seotud suurte riskidega. Põhjuseks on asjaolu, et Saksamaa ja teised Euroopa riigid on seadnud ambitsioonikad eesmärgid vähendada dramaatiliselt fossiilkütuste tarbimist ning ettevõtted kardavad, et neid sunnitakse vähendama oma gaasitarbimist enne kui lõpevad nende tarnelepingud.

Keemiatööstusettevõte BASF on üks Saksamaa suurimaid maagaasi tarbijaid. 
Keemiatööstusettevõte BASF on üks Saksamaa suurimaid maagaasi tarbijaid. Foto: Michael Probst/ AP/ Scanpix

Nii BASF kui ka Uniper otsivad hetkel võimalusi, kuidas hankida rohkem maagaasi, sealhulgas LNG-d, kinnitasid ettevõtete pressiesindajad.

Saksamaa valitsus jälgib gaasitarnete teemalisi arutelusid, sealhulgas Norra nafta- ja gaasifirmaga Equinor AS A peetavaid läbirääkimisi, ja isegi soovitab gaasieksportijatele ettevõtteid, kellele teha pakkumisi, ütlesid teemaga kursis olevad inimesed.

Saksamaa majandus- ja kliimaministeeriumi pressiesindaja ütles, et gaasi hankimise eest vastutavad ettevõtted.

Equinori tegevjuht Anders Opedal ütles hiljutises intervjuus: «Teeme tihedat koostööd Saksamaa tööstusega, et leida ühine pinnas võimalikeks tulevasteks investeeringuteks nafta ja gaasi ning madala CO2-heitega energia valdkonnas.»

Brüssel on teinud ettepaneku, et Euroopa ettevõtjad võiksid ühiselt koordineerida gaasihangete läbirääkimisi ja osta gaasi ühiselt, et vältida üksteisega konkureerimist sama gaasi eest. Oktoobris avaldas sellele ideele oma toetust ka Saksamaa rahandusminister Christian Lindner. Kuid mõned ettevõtete juhid ja valitsusametnikud kahtlevad, et selline programm töötaks gaasituru keerukuse ja riikide erinevate vajaduste tõttu ning kuna mõned ettevõtted tahavad rääkida läbi üksi.

«Me ei ole täiesti veendunud eelistes, mida on võimalik saavutada gaasihangete ühendamisega Euroopa tasandil,» ütles Saksamaa kommunaalettevõtte RWE AG pressiesindaja, mis sõlmis mais USA veeldatud maagaasi eksportijaga Sempra Infrastructure mittesiduva 15-aastase lepingu. Ta ütles, et RWE kutsub valitsusametnikke üles toetama pikaajalisi gaasilepinguid.

Saksa firmad ei ole ainukesed, kes püüavad varuda gaasi. Riigid, sealhulgas Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, kardavad elektrikatkestusi, ja USA LNG-ettevõtete juhid on aktiivselt teinud Euroopa valitsustele pakkumisi. Briti keemiaettevõtte Ineos Group AG tütarettevõte sõlmis käesoleva aasta alguses Sempraga mittesiduva tarnelepingu, nagu ka Poola energiaettevõte Polskie Gornictwo Naftowe i Gazownictwo SA.

Suurbritannia valitsuse pressiesindaja ütles, et valitsus teeb koostööd kodumaiste ja rahvusvaheliste tarnijatega, et suurendada energia varustuskindlust.

Pikaajaliste gaasitarnelepingute suurimateks kritiseerijateks on keskkonnaorganisatsioonid, mille esindajad leiavad, et see teeb võimatuks kliimaeesmärkide täitmise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise. «Raske on näha, kuidas see sobib kokku CO2-heite vähendamise plaanidega,» ütles Jill Duggan, kes juhib Environmental Defense Fund tegevust Euroopas.

Saksa valitsusametnikud on varem öelnud, et prognooside kohaselt jõuab Saksamaa maagaasinõudlus haripunkti umbes 2030. aastal, et siis järk-järgult asenduda taastuvenergiaga.

Lõhe Euroopa gaasivajaduse ja pikaajaliste kliimaeesmärkide vahel on probleem nii ostjatele Euroopas kui ka müüjatele USAs. LNG-projektide arendajad peavad sõlmima klientidega pikaajalised lepingud, et rahastada gaasi veeldamise tehaseid, mille rajamine maksab mitu miljardit dollarit.

Seetõttu otsitakse Euroopas aktiivselt võimalusi, kuidas rahuldada gaasi eksportijaid ja samas täita kliimaeesmärke. Üks võimalus on sõlmida pikaajalisi tehinguid ja müüa osa gaasi välisturgudel hiljem edasi, mida enamik USA LNG-lepingud võimaldavad, kinnitavad ettevõtete juhid, pankurid ja ametnikud. Teine võimalus, mida hetkel arutatakse, on see, et ostjad investeerivad otse LNG-projektidesse ja sõlmivad lühema tähtajaga tarnelepinguid, mis võimaldaks neil hiljem investeeringu tagasi teenida.

Läbirääkimistega seotud inimesed ütlesid, et ostjate ja müüjate vahel on ka muid erimeelsusi. Euroopa ostjad soovivad USA müüjatelt madalamat hinda, väites, et viimased on Euroopa energiakriisist juba kenasti kasu lõiganud. USA müüjate arvates ei võta ostjad arvesse inflatsiooni, transpordikulusid ja finantsriske, väljendades veendumust, et hinnad tõusevad jälle tulevastel kuudel ja aastatel.

USA ettevõte Commonwealth LNG, mis rajab uut LNG-tehast Louisiana osariigi lõunaosas, on valmis sõlmima 10-aastaseid tarnelepinguid, kuid kõrgema hinnaga kui 20-aastases lepingus, ütles ettevõtte tegevjuht Paul Varello. Lühem leping sunniks eksportijat amortiseerima oma laene lühema aja jooksul.

«Võib julgelt väita, et ettevõtted, kes suudavad pakkuda paindlikkust [tarnelepingu pikkuse ja hinnakujunduse osas], saavad eurooplastega kokkuleppele,» ütles Varello.

«Võib julgelt väita, et ettevõtted, kes suudavad pakkuda paindlikkust [tarnelepingu pikkuse ja hinnakujunduse osas], saavad eurooplastega kokkuleppele,» ütles Varello.

Takistuseks on erimeelsused võimaliku gaasipuuduse ja selle kiireloomulisuse üle. Informeeritud allikate sõnul on mõned Saksamaa ametnikud hiljuti eravestlustes öelnud, et surve gaasitarnelepingute sõlmimiseks enne aasta lõppu on vähenenud, tuues põhjuseks madalamad hinnad ja oodatust suuremad varud.

Pariisis asuv Rahvusvaheline Energiaagentuur hoiatas sel kuul, et Euroopa energiavajadus võib jääda tuleval aastal rahuldamata, ning soovitas Euroopal tungivalt säästa olemasolevat gaasi ja minna üle teistele taastuvatele energiaallikatele. IEA hinnangul võib 2023. aasta suvel Euroopa maagaasi puudujääk moodustada 30 miljardit kuumeetrit, mis on suur osa sellest, mida Euroopa vajab oma gaasihoidlate täitmiseks enne talve.

«Põhimõtteliselt peab Euroopa tegema kõik, mis võimalik,» ütles IEA energiaturgude ja -julgeoleku juht Keisuke Sadamori.

Inglise keelest tõlkinud Toomas Hõbemägi

Märksõnad
Tagasi üles