R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

WSJ: Lääs püüab täna kokku leppida hinnalaes Vene naftale

Artikli sisu pärineb partnerväljaandest The Wall Street Journal.
WSJ: Lääs püüab täna kokku leppida hinnalaes Vene naftale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vene nafta hinnalagi peaks kehtima hakkama detsembri alguses.
Vene nafta hinnalagi peaks kehtima hakkama detsembri alguses. Foto: Maxim Shipenkov/ EPA/ Scanpix
  • G-7 ja Euroopa Liit arutavad, kas seada Vene naftale hinnalaeks umbes 60 dollarit barrelist

USA ja tema liitlased loodavad juba täna kokku leppida hinna ülempiiri Vene naftale. Arutluse all on ettepanek seada hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta, kinnitavad kõnelustele lähedased allikad.

Hinnalagi, mis mõnede allikate arvates võidakse seada ka 70 dollarile barrelist, on Lääne vastus Venemaa sissetungi eest Ukrainasse. Seitsme töötuslikult arenenud riigi grupp G-7, mis püüdis hinnalaes kokku leppida juba sügisel, loodab selle kehtestada 5. detsembril.

Täna kohtuvad ka Euroopa Liidu 27 liikmesriigi suursaadikud, et hinnalaes kokku leppida. Otsus hinna osas peab olema ühehäälne ning mitmete diplomaatide arvates võib kokkuleppe saavutamine osutuda keeruliseks. G-7, kuhu kuulub ka Austraalia, on öelnud, et kehtestab hinnalae kohe pärast ELi vastavasisulist otsust.

USA rahandusminister Janet Yelleni sõnul kärbiks plaan Venemaa naftaeksporditulusid, kuid väldiks samas naftahinna hüppelist tõusu.

Ettepaneku kohaselt keelustavad G-7, EL ja Austraalia Venemaa nafta mereveo kui selle müügihind ületab kokkulepitud piirmäära. Lääneriigid loodavad ära kasutada oma kontrolli maailma mereveoste kindlustuse, finantseerimise ja laevandusteenuste üle ja sundida Venemaale peale oma müügitingimusi.

Pärast kuudepikkusi läbirääkimisi hinnalae süsteemi väljatöötamisel on vaja veel leppida kokku lõplikus hinnatasemes. Kõnelused hinnalae taseme üle on olnud keerulised, sest mitmed riigid, sealhulgas Poola ja Leedu, leiavad, et see peaks olema palju madalam ja olema tootmishinna lähedal, mis Poola ametnike väitel on umbes 20 dollarit barrel.

«Kui te kehtestate hinna ülempiiriks 60 või 65 dollarit, siis see kõlab meie liitlastele mõistliku seisukohana. Kuid meie vaatenurgast, nagu ma olen juba öelnud, peaks see olema vähim võimalik hind, milleks on tootmise piirkulu,»ütles Ukraina presidendi Volodymyr Zelenski majandusnõunik Oleg Ustenko.

USA ametnikud tahavad kehtestada Vene naftale piisavalt kõrge hinna ülempiiri tagamaks, et Venemaa jätkab nafta müüki maailmaturgudel ka hinnalae juures. Hinnalae määramisel on Bideni administratsiooni ametnikud lähtunud Vene nafta müügihinnast enne Ukraina sõda, mis oli keskmiselt umbes 65 dollarit barrelist.

Teisipäeval kaubeldi Brenti toornaftaga umbes tasemel 88 dollarit barrelist, kuigi Refinitivi andmetel kaubeldi Vene toornaftaga viimastel päevadel Brenti tasemest umbes 26 dollarit madalamal. Kauplejad ja analüütikud ütlevad, et Vene toornafta keskmine allahindlus võib tegelikult olla palju väiksem.

USA on pakkunud välja suhteliselt leebe korra hinna ülempiiri jõustamisel ja on üritanud veenda ELi muutma oma plaani, mille kohaselt keelatakse hinna ülempiiri rikkuvatel laevadel kasutada ELis näiteks laevaagentide või mereveo kindlustajate teenuseid. USA eesmärgiks on vältida olukorda, kus vedajatele tehakse Vene nafta transport võimatuks.

ELi esindajate kinnitusel jõudsid USA ja ELi liikmesriikide ametnikud kompromissile pikendada laevade keelustamise perioodi 90 päevani. Samuti tuleb esitada tõendeid, et laev oli tahtlikult rikkunud kehtestatud hinnalage.

Selleks, et piirhinnaga saaks edasi liikuda, peavad selle heaks kiitma ka sellised suured mereveoriigid nagu Kreeka, Malta ja Küpros.

USA rahandusministeerium andis teisipäeval välja suunised hinna piirlae kohta, milles rõhutatakse, et äriühinguid karistatakse ainult juhul, kui nad teadlikult teenindavad Venemaa naftasaadetisi, mis rikuvad hinnalage.

Suunistes märgitakse ka, et hinna ülempiir võib aja jooksul muutuda. Üks USA rahandusministeeriumi kõrge ametnik ütles, et hinnalae muutmisel lähtuvad lääneriigid turutingimustest, lisades, et võimalik muutus toimuks tõenäoliselt kord kvartalis või poolaastas.

Lisaks kavatsevad Lääneriigid kehtestada 5. veebruaril Venemaa naftatoodetele kaks erinevat hinnalage.

Venemaa ametnikud on korduvalt öelnud, et ta ei kavatse täita hinnalae tingimusi, kuigi Bideni administratsioon peab neid väiteid blufiks. Yellen ütles ühes hiljutises intervjuus, et kui Venemaa katkestab naftatarned ja maailmaturuhinnad tõusevad, võib USA võtta kasutusele oma strateegilised naftavarud.

«Me arvame, et hinnalagi toimib ja meil on ka strateegilised naftavarud, mida me saame kasutada,» ütles ta.

Venemaa nafta kättesaadavaks tegemine maailmaturgudel - lootuses hoida hindu tõusmast - on olnud Bideni administratsiooni jaoks kriitiline eesmärk hindade ülempiiri läbirääkimistel.

Hinnalae kokkulepe asendaks Euroopa plaani keelata täielikult Venemaa naftasaadetiste rahastamine ja kindlustamine, mis pidi jõustuma 5. detsembril kui lääneliitlased ei jõua hinna ülempiiris kokkuleppele. USA tahab hinnapiiriga kokkuleppe saavutada võimalikult kiiresti, vältimaks olukorda, kus ELi poolt Venemaale kehtestatavad sanktsioonid tõrjuvad Venemaa nafta maailmaturgudelt kõrvale ja seni langenud naftahind hakkab kiiresti kasvama.

Inglise keelest tõlkinud Toomas Hõbemägi

Märksõnad
Tagasi üles