WSJ: Kremli energiarelv piinab ka Hiinat

Venemaa president Vladimir Putin (paremal) ja Hiina ametivend Xi Jinping 11. septembril 2018 Vladivostoki majandusfoorumil pitse kokku löömas. Foto: POOL New/REUTERS

Euroopale pole tali lihtne olnud, kuid ilm on õnneks soe ja Vene gaasile õnnestus meeletute ponnistuste hinnaga piisavalt aseainet varuda, mis majandushoopi mõnevõrra pehmendas. Osa valu on kandunud sootuks teises suunas ning tabanud turgu, kust Kreml kasvu ootab. Hiinat.

Oma rolli on siin etendanud puhas juhus. Erinevalt Euroopast on talvekülmad Hiina põhjaosas kibedaks osutunud. Samas peegeldavad Hiina kõrged gaasihinnad aga ebameeldivat reaalsust: vähemalt esialgu põhjustab Venemaa energiarelv Pekingile majanduslikku ja poliitilist peavalu, kuna hiidriikide vaheliste täiendavate gaasitorude valmimine on alles aastate taga. Lisaks leiab Hiina end hiljutiste energiareformide ja gaasikütte eelistamise poliitika tõttu olukorrast, kus mõned kohalikud omavalitsused maailmaturu räsida on jäänud. Seetõttu on normitud tarneid majapidamistele, kes hinnareeglite alusel tööstusklientidest madalamat gaasihinda maksavad.

Kui hull häda on, pole päris selge. Siiski mainis riikliku majandusplaneerimise osakonna ametnik 13. jaanuaril reportertele, et «teatud piirkonnad ja ettevõtted pole korrakohaselt rakendanud tarnekindluse ja hinnastabiilsuse tagamise meetmeid», kuigi suuremas pildis riigil gaasivarusid piisab. Jaanuari hakul kirjutas Hiina uuriv ajakirjandusväljaanne Caixin, et Pekingit ümbritsevas Hebei provintsis on gaasitarneid kohati piiratud. Ajaleht tsiteeris kohalikku elanikku, kelle kinnitusel keerati tal gaas kinni südaööst kella kuueni koidikul.