:format(webp)/nginx/o/2023/05/22/15338237t1h9c30.jpg)
- Norrakad peaks vast ise oma voorussignaalid kinni maksma?
Kliimaaktivism ja silmakirjalikkus on praegu sisuliselt sünonüümid, arvestades roheeliidi armastust eralennukite vastu. Rääkimata fossiilkütuse tossamisest tootmaks ebaefektiivseid tuule- ja päikeseenergia kogumise aparaate. Läinud nädal lisas aga repertuaari uue hiti. Välismaine valitsus, kes nafta abil rikkaks sai, kasutab nüüd oma tuluhunnikut kulude tekitamiseks USA ettevõtetele.
Norra 1,4 triljoni dollarine naftafond kavatseb jõulisemalt kasutada aktsionäride ettepanekuid keskkonnasõnumi edastamiseks USA firmadele, olles hooba aastakoosolekutel vaikselt testinud.
Tänavu esitas fond esimest korda kliimateemalised aktsionäriettepanekud neljale USA ettevõttele.
Kaks ettevõtet – Packaging Corporation of America ja Marathon Petroleum – andsid omapoolsed kliimalubadused ning fond võttis ettepanekud seepeale tagasi, kuid ülejäänud kahes – NewMarket ja Westlake – läks norrakate meede aastakoosolekul hääletusele.
Ühesõnaga: oma poiste saaste 1,4 triljoni teenimisel neelasid Norra poliitikud alla, aga nüüd tahavad nad selle rahaga USA ettevõtete heitgaase kärpida.
Carine Smith Ihenacho norrakate fondi juhatusest täpsustab:
Me tahaksime teha rohkem kliima heaks, kuid kaalume ka teisi ESG (keskkondliku, ühiskondliku ja jätkusuutliku – toim) spektri valdkondi. Tõenäoliselt võtame selle käsile USAs.
Lasku Norra valitsus aga käia ja kehtestagu oma valijatele kliimamakse, nii palju kui nood vähegi välja kannatavad. Aga häbematult nõuda, et ameeriklased nende voorussignaalid kinni maksaks – see on juba liiast.
Loomulikult kannatab ka Norra maksumaksja, kui naftafondi investeeringud Ameerikasse valitsuse agenda hambu jäävad. Kuid sama saatus tabab kõiki teisi osanikke, USA töötajatest rääkimata.
Kui Norra valitsus pesuehtsat patulunastust taotleb, siis toogu ohvreid eksklusiivselt norrakad.
Inglise keelest tõlkinud Urho Meister